Kriisikoosolekuni viis FIS-ile saadetud kiri, millele andis allkirja enam kui sada sportlast. Lisaks soovivad suusatajad, et sportlaste ja rahvusvahelise alaliidu vaheline kommunikatsioon oleks selgem. Üks dopinguteemadel enim sõna võtnud suusatajatest on poolatar Justyna Kowalczyk, kes pole FIS-ile saadetud kirjale aga oma allkirja andnud.

„Ma ei usu, et sellistest kirjadest mingit kasu oleks,“ vahendab Iltalehti 34-aastase poolatari sõnu. „Need ei oma mingit mõju. Küll arvan, et võrdsest kohtlemisest räägitakse juba nii valjul häälel, et seda võetakse varsti ka kuulda.“

Samuti ei võta Kowalczyk osa tänasest kriisikoosolekust. „Mul on kolmapäevaks planeeritud raske treening ning oleks väga vastutustundetu selle asemel koosolekule minna,“ sõnas poolatar kodumaisele portaalile Sport.pl. „Ma osalen MM-il ja tahan spordile keskenduda. Ma arvan, et midagi ei muutu, enne, kui TUE-de (eriotstarbeliste ravimite tarvitamise õiguse saanud sportlaste) nimekirju ei avalikustata.“

„Järgmiseks sammuks peaks olema TUE-de tõeliselt erakordseks tegemine ning mitte anda õigusi krooniliselt haigetele sportlastele. Dopinguvastaseid kontrolle peaks tegema rohkem ning seda eriti maailma tippude hulgas, sõltumata nende rahvusest. On vastuvõetamatu, et maailma parimatel on ettevalmistusperioodil vaid üks dopingukontroll (Kowalczyk võib vihjata norralannadele Marit Björgenile ning Therese Johaugile, mõlemale tehti eelmise aasta märtsist oktoobrini väidetavalt kaks testi – toim.). See on nali.“

Kriisikoosolekul osalevad norralastest Marit Björgen ning Didrik Tönseth, just Norra suusatajate ümber keerlevad dopinguskandaalid andsid sportlaste alust koosoleku kokku kutsumiseks. Martin Johnsrud Sundby andis 2014. aasta 13. detsembril Šveitsis Davosis ja 2015. aasta 8. jaanuaril Itaalias Toblachis dopinguproovid, milles sisaldus "halb analüütiline leid". Probleem oli astmaravimis nimega Ventoline, mis on küll WADA poolt lubatud, aga teatud piirides ning Sundby oli selle piiri ületanud.

Kuna Sundbyd süüdistati dopingureeglite rikkumises, andis ta juhtumi Rahvusvahelisse Spordiarbitraaži (CAS), mis määras talle mullu 11. juulil alanud kahekuulise võistluskeelu, lisaks jäi ta ilma 2015. aasta Tour de Ski esikohast ja ühtlasi ka sama aasta MK-sarja üldvõidust.

"See oli hall ala, võistluskeeld määrati suveks ja läks kaua aega, enne kui see välja tuli. Seetõttu on meil küsimus: miks saavad Norra sportlased erikohtlemise osaliseks?" arutles FIS-i sportlaskomiteesse kuuluv ameeriklanna Kikkan Randall, kes FIS-ile saadetud kirja koostamise algatas. "Meil ei tohi olla selliseid olukordi, et sportlased võivad mõelda, et nad pääsevad puhtalt."