Coates ütles Austraalia väljaandele Daily Telegraph, et ROK-i kehtestatud piirangute tõttu jääb agressorriikide sportlaste osalus olümpiamängudel võrdlemisi tagasihoidlikuks.

"Võistkonnaaladel neid ei ole, sest nad ei saa Venemaana võistelda. Ja siis on need, kes on treeninud sõjaväe spordiklubide juures. Mõned sportlased võib-olla ei taha osaleda, kui nad ei saa Venemaad esindada," sõnas Coates. "Ma võin eksida, aga see number võib jääda kuskile 40 juurde."

ROK otsustas detsembris, et lubab Venemaa ja Valgevene sportlastel võistelda 2024. aasta Pariisi olümpiamängudel neutraalse lipu all. Venemaa ja Valgevene sportlased lubatakse olümpiamängudele vaid individuaalaladel, samuti ei pääse võistlema Venemaa sissetungile Ukrainasse toetust avaldanud sportlasi ning sportlased ei tohi olla seotud Vene relvajõudude või riigi julgeolekuorganitega.

Venemaa olümpiakomitee president Stanislav Pozdnjakov teatas, et hoolimata nende sportlastele määratud piirangutest ei kavatse Venemaa tänavusi Pariisi olümpiamänge boikoteerida.

Samas on otsustusõigus jäetud ka spordialaliitudele. Rahvusvaheline ratsaliit ja rahvusvaheline kergejõustikuliit teatasid juba eelmisel aastal, et neil aladel agressorriikide sportlasi ei näe.

Rahvusvaheline tenniseliit (ITF) teatas äsja, et lubab Venemaa ja Valgevene tennisistid olümpiamängudele. Olukord tennise ümber on aga hägune, sest ITF-i kvalifikatsiooninõuete järgi peavad mängijad olema viimase kolme aasta jooksul osalenud kas Billie Jean Kingi või Davise karikaturniiridel. Agressorriikide võistkonnad pole pärast sissetungi Ukrainasse aga kummalgi osaleda tohtinud.

2021. aastal Tokyos aset leidnud olümpiamängudel osales 335 Venemaa sportlast, kes võistlesid toona dopingupattude tõttu olümpiakomitee akronüümi all. Valgevenest oli Tokyos 101 sportlast.

Pariisi olümpiamängud algavad 26. juulil ning lõppevad 11. augustil.