"Isegi kõige väiksemad vahed võivad olümpiamängudel määrata võitja ja kaotaja," sõnas ROK-i president Kirsty Coventry. "On täiesti selge, et bioloogilistel meestel ei oleks aus naiste seas võistelda. Lisaks on see mõnel spordialal ka ohtlik."

Seni on transsooliste sportlaste osaluse osas teinud otsuseid vastavad alaliidud, paljudel aladel on transsoolistel naissportlastel lubatud võistelda naiste seas tingimusel, et nad langetavad oma testosterooni taseme alla määratud piiri.

ROK teatas, et transsoolised sportlased peavad läbima ühekordse SRY geenitesti. "Sportlased, kelle testi tulemus on negatiivne, vastavad kriteeriumitele ning tohivad naiste klassides võistelda. Kui pole põhjust arvata, et tulemus on ekslik, peab selle testi läbima elus ühe korra," lisas Coventry.

Geenitesti peavad tegema ka intersoolised sportlased.

Tõstja Laurel Hubbard tegi 2021. aastal Tokyo olümpial ajalugu, kui temast sai esimene transsooline sportlane olümpiamängude ajaloos. Aastate jooksul on sportlaste sugu puudutavad teemad paisunud tulisteks debattideks, Pariisi olümpiamängudel võidutses naiste -66 kg võistlusklassis Alžeeria poksija Imane Kheli, kes sattus samuti sooskandaali.

Coventry lubas juba oma valimiskampaania ajal, et olümpialiikumine võtab tema presidendiks saamise järel konkreetsema hoiaku. "Usun, et kõigil on õigus teha sporti, sada protsenti. Aga olümpiamängude puhul me ei räägi ju sellest, kuidas transsoolised sportlased mõjutavad meeste, vaid ainult naiste võistlusklassi. Olles endine naissportlane, kellel on kaks väikest tütart, tahan olla kindel, et naiste sport oleks kaitstud," ütles ta eelmise aasta kevadel.