Hernits korraldusest: kunagi ei ole liiga palju laudu
Tallinnas toimuvate iluuisutamise juunioride maailmameistrivõistluste tehniline direktor Margus Hernits sõnas intervjuus ERR-ile, et õnneks pole olnud ettevalmistus liiga keeruline, kuigi nipet-näpet asju on omajagu ja uisutamise võistluspäevad on pikad.
Juunioride MM on saanud avapaugu. Kaua seekord võistluspaiga ülesehitus ja ettevalmistused aega võtsid?
Hakkasime ehitama kolmapäeval, neljapäeval värvisime jääd ja reedel ehitasime. Oli vaja dekoratsioonid tuua. Neli päeva ehitust. Suurema ehituse saab paari-kolme päevaga, aga hästi-palju nipet-näpet kaunistamist. Kuskil on mingi jupp puudu ja siis on vaja kangast natuke juurde, et mingeid asju ära peita. Aga suhteliselt standardne aeg.
Kui suur on korraldusmeeskond, kes selle sündmuse taga seisab?
Meil on kaks tuumikut. Üks on selline tuumiktuumik - neli-viis inimest ja siis järgmine tuumik selline 30 inimest. Meil on väga tugev keskastmejuhtide punt, kes teavad täpselt, mida teha. Tunnevad üksteist, tunnevad ala ja teavad, mida, kuidas ja millal on vaja teha. See teeb korraldamise palju lihtsamaks. Vabatahtlikke on lisaks suurusjärgus 180. Niimoodi see juunioride MM sünnib.
Suure võistluse puhul tuleb kindlasti väga palju asju eraldi tellida, rentida. Mida te pidite siia Tondiraba jäähalli juurde tooma ja kust need lahendused tulid?
Meil on hea koostööpartner, kes toob meile kõik alates vaibast postide, toolide, laudadeni. Spordivõistluse puhul on tavaliselt üks kuldreegel: kunagi ei ole liiga palju laudu. Ma arvan, et kuskil 150 lauda tõime juurde. Pressikeskus, kontorid - laudu kulub igale poole. Hea on teha koostööd. Sama koostööpartner on meiega olnud mitu aastat. Ka tema teab, mida on vaja teha. Selles mõttes on olnud... "lihtne" on võib olla vale sõna, aga ei ole olnud liiga keeruline.
Sel nädalal on Tallinnas sportlased 43 riigist. Kuidas on lahendatud nende majutus ja transport võistluse ajal?
Võistluse ajal peab korraldaja tagama nii hotelli, toitlustuse kui ka transpordi. Õnneks on Tallinnas piisavalt suuri hotelle, et nad mahuvad koos ametnike ja treeneritega ühte ära. Iga poole tunni tagant käib buss, kes neid viib ja toob. Hommikul alustasime kell kuus ehk esimene buss läks kell 4.30 välja, viimane kesköö paika. Uisutamise võistluspäevad on pikad.
Millised on teie lootused Eesti juunoridele?
Kõige suurem lootus on see, et igaüks teeks oma ära. Suuremad lootused on muidugi seotud tüdrukutega. Loodetavasti kaks kohta säilib ja... võib-olla on see küsimus pigem neile. Ma ei ole sel aastal eriti Eestis olnud ka. Ma ei tea, mis vormis nad on, raske öelda.
Toimetaja: Siim Boikov






