Esmaspäeval oli A. Le Coq Arena konverentsisaali kogunenud 123 EOK liikmest 114, mis tähendas, et president Kaljulaidi umbusaldamiseks läks vaja 58 poolthäält. Häälteenamus täideti ning presidendi umbusaldamise poolt hääletas 61 liiget. Kolm sedelit oli kehtetud.

Enne ülekannet:

Umbusaldamise algataja Heino Märks edastas aprilli alguses EOK-le 13 allkirja, mida oli vaja erakorralise üldkogu korraldamiseks. 19. aprillil rääkis kaitsejõudude kehalise kasvatuse ja spordi ülemana töötanud Märks ETV spordisaate stuudios, et loodab 70 liikme toetusele.

Kaljulaidile ja EOK juhatusele on tehtud hulganisti etteheiteid, mille hulka kuuluvad näiteks EOK rahakasutus, treenerikutse defineerimine ning Kaljulaidi juhtimisstiil. EOK eelmine president Urmas Sõõrumaa rääkis märtsis Vikerraadiole, et praegune president ja juhatus valivad pooli ning ei ole piisavalt neutraalsed. Sõõrumaa viitas peamiselt treenerikutse süsteemile, selle debati suureks ajendiks oli Henry Sildaru medalivõit Milano Cortina taliolümpial ja asjaolu, et tema treenerist isal Tõnis Sildarul pole ametlikku treenerikutset.

EOK juhatus korraldas 6. aprillil pressikonverentsi, milles peasekretär Kristo Tohver ja asepresident Gerd Kanter jagasid selgitusi Märksi poolt esitatud teabenõudele ning andsid ülevaate EOK eelarvest ja tulevastest tegevustest. Tohver avaldas sellele eelnenud päevadel oma ühismeedias vastuseid EOK eelarvet puudutavaid küsimusi.

Sel nädalal rääkis erakorralise üldkogu korraldamiseks allkirja andnud Erki Nool "Impulsi" saate alguses eetris olnud videointervjuus, et EOK ei ole varasemalt nii halva mainega olnud kui praegu. Stuudios toimunud arutelus said sõna ka Kaljulaid ning Märks. Kahekordne olümpiavõitja Erika Salumäe ütles reedel Vikerraadiole, et on teinud Noolele ettepaneku ise EOK presidendiks pürgida, mille kümnevõistluse olümpiavõitja ka vastu võttis.