Kersti Kaljulaid: alahindasin iseenda kui vapilooma väärtust
Eesti olümpiakomitee täiskogu avaldas esmaspäeval umbusaldust 2024. aastast ametis olnud president Kersti Kaljulaidile. Intervjuus ETV saatele "Ringvaade" tunnistas ta, et ei käinud nii palju "põllu peal", kui spordirahvas ilmselt soovinud oleks.
Kas kohe sel hetkel, kui hääled said loetud, te enam ei ole Eesti olümpiakomitee president?
Jaa, täpselt niimoodi see oli. Täitevkomitee, kes otsustas ka, nagu ma aru saan, taanduda, pidi selle otsuse tegema. Mina ei pidanud seda otsust tegema. Mina panin oma uksekaardi lauale ja läksin mujale tööle. Mul oli õnneks üks pikem koosolek, läksin sinna.
Kui ma võrdlen seda päevast meeleolu, mida ma vaatasin, kus peeti kõnesid ja vastati küsimustele ja teid praegu siin, siis naeratus on päris lai näol? Kas on kergendus, et nii läks?
Ei-ei, ma olin keskendunud, sest ma ei teadnud ju neid küsimusi ette ja ma ei saanud kõnet ette valmistada, sest mina rääkisin teisena. Süvenesin lihtsalt asjadesse. Praegu sellist pinget spordirahva küsimustele vastata enam ei ole. Tahaksin muidugi väga tänada kõiki neid inimesi, kes mind toetasid. Neid viitekümmet. Ja ka EOK meeskonda ja soovida neile edu. Need asjad, mis koos ära tegime, jäävad püsima. Siit on hea edasi minna. Mingis mõttes on tunne nagu Mart Laaril üheksakümne neljandal. Võtsid maha küll, aga ütleme ausalt - olulised asjad olid juba pöördumatult muutunud.
Mis need asjad muutunud on? Viiteid on ka teie vastaste poolt: rahaasjad ei ole läbipaistvad - on ebaselged, ei saa aru. Teie vastulause on: oleme kõik rahaasjad võtnud pilbasteks laiali, ei ole rohkem võimalik läbipaistev olla.
EOK kodulehelt peaks täna saama vaadata ka tavakodanik väljavõtet, kuhu raha kulub, mitte ainult meie juhatuse liikmed. See peaks hakkama kord kuus uuenema. Vastab tõele, et varem ei olnud EOK-l finantsjuhtimine läbipaistev.
Kas see raha oli pigem ettekääne umbusalduse avaldamiseks või see on - nagu mitmed on öelnud - tõsine väärtuskonflikt. Plahvatama pani ainus medal olümpiamängudelt.
Kindlasti ei ole see ainus väärtuskonflikt. Meil on sporditurvalisusega seotud eriarvamusi veel. Kahtlemata oli meil ka väärtuskonflikte, aga ma mõtlen, et äkki on parem umbusaldajate käest küsida, mis need põhjused tegelikult olid. Nad täna ka rääkisid. Ma ei oska küll neist paremini seletada.
Siiski. Mis see teine pool väärtustest on? Mis need 61 teistmoodi arvavad või nõuavad või eeldaks?
Ma ei tea, me ju täna kuulasime seda. Ma saan aru, et ka teil oli võimalus seda kuulata. Kolm meediamaja kandis üle. Oldagu lahked ja tehtagu järeldused. Ma ei hakkaks summeerima nende seisukohti nende eest.
Mis järeldused on iseenda jaoks?
Üks see, et meil olid suhteliselt keerulised asjad finantsjuhtimisega. Kui me tahtsime, et Johanna Talihärm saaks ROK-i liikmeks, et eestlane oleks ROK-is, siis meie nähtavus olümpialiikumises pidi olema palju suurem. Et Johannat sel teekonnal toetada, tuli ka ise teha üksjagu tööd. Olla nähtav, käia Euroopa Spordiõhtul rääkimas koos Belgia ja Prantsusmaa olümpiakomiteede presidentidega. Mul ei jäänud aega selleks, et olla kohapeal olemas nii palju. Võib öelda, et ma juhtisin, aga ei olnud liider. See kindlasti oli probleem. Ja ka ma alahindasin iseenda tseremoniaalset väärtust. Mulle tundub, et kui mul on asepresident Tiit Pekk, kelle ülesanne ongi maakonna spordiliite toetada ja nende konverentsidel käia, siis on see asi ju tehtud. Aga ma alahindasin iseenda kui vapilooma väärtust. Niisugused probleemid meil kindlasti olid jah.
Tagasi ikkagi Sildarude ja olümpiamängude teemale. Mis on see osa, millest teie ja teie vastase täiesti erinevalt aru saavad? Kui ma loen kommentaare, sõnavõtte, artikleid, siis inimesed, kes ei mõista, et kõik ei suuda ühtmoodi rõõmustada ja teiselt poolt inimesed, kes ütlevad, et kuidas üldse suudate rõõmustada?
Mul ei ole ju ka selle vastuolu ületamiseks mingeid tööriistu. Nii nagu seda kirjeldasite, nii ongi.
Kas selle koha pealt on võimalik ka mingeid järeldusi teha või otsuseid edasiseks?
Meil on ju EADSE [Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus - ERR] , kelle põhiülesanne on sporditurvalisus. Oleme tegelikult saanud praegu aru, et peame selle sihtasutuse tõstma EOK üldisest süsteemist natuke kaugemale, et nad tunneks, et nad on hästi vabad ja iseseisvad toimetama. Need muudatused on täiesti plaanis. Eriti, mis puudutab dopingut, aga ma arvan, et ka teistes küsimustes.
Kas need plaanid, mis teie oma meeskonna ellu kutsusite, läbi viisite ja ka tegite majanduslikult - kas need jooksevad liiva, sumbuvad kuhugi ära? Sest tuleb uus mees või naine oma plaanide või unistustega.
Kui me oleks jätkanud eelmisel aastal nii nagu 2024, siis oleks meil aasta lõpuks olnud ülekulu üle 700 000 euro. Seda kõike juhtunud oli natuke üle 300 000. Finantskatastroof on selgelt ära hoitud ja see annab hingamisruumi ka uuele juhtkonnale. Selle taga on olnud kärped, mis ei ole olnud otseselt spordi rahastamine. Tippspordi rahastamine on tegelikult üheksa protsenti tõusnud. See on tehtud. Korralik finantsjuhtimine on minu arvates vundament. Sa ei saa leida sponsoreid, kui sul ei ole selge, kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha. Finantsaudit oli ka varem puhas. Kõik kulunud raha on arvetega kaetud. Aga raamatupidamisel puudus side eelarvega. Tegelikult ei kontrollinud juhatus, täitevkomitee jooksvalt. Ei olnud võimalust. See ei ole etteheide, see on tehniline probleem, mis on seotud juhtimisarvestusega. See on nüüd lahendatud.
Te ei hakanud seda varem avalikult lahkama, et mitte teha olümpiakomiteele mainekahju. Kas sealt tuleb veel mingeid etteheiteid, süüdistusi, kriminaaluurimist?
Ma arvan, et ei tule. Me oleme selle teema läbi käinud, fikseerinud auditikomitees selle olukorra ja teinud koos selle otsuse, et EOK-l ei ole mitte midagi võita sellest, kui me selle asjaga edasi läheme. Tegime selle otsuse, et ei läinud. Meil ei olnud probleeme finantsauditiga, probleemid olid vastavusega.
Kes siis on uus Eesti olümpiakomitee president? Erki Noolt nägime täna puldis. Teda on soovitanud Erika Salumäe.
Ma eeldan, et umbusaldajatel on plaan. Mina seda ei tea. Ma ei ole teinud telgitagustes ja kuluaarides kampaaniat. Kampaania oli kaks aastat tagasi. Mis ma olen teinud - seda on mu töö tulemustest näha. Poliitik ma ei ole kahjuks. Ei ole osanud ka ise end sellest välja mängida ega peasekretäri ja asepresidenti trammi alla visata. See on kõik tegemata. Aga vähemasti seda ei saa ette heita, et oleksin koridorides luuranud. Ma arvan, et vastaspool peab ise rääkima.
Mis ise tegema hakkate?
Mul on päris palju muid asju, mida teen. Äkki vaba aja tohin endale jätta.
Toimetaja: Siim Boikov



























