"Juura valdkond on selline, mis on kõige nõrgemalt esindatud. Selle põhjenduseks on see, et spordi juriidiliste külgede olemasolu meie õigusruumis on kaunis napp," lausus Kaasik intervjuus Vikerraadio saatele "Spordipühapäev".

"See ei ole Eesti-spetsiifiline küsimus, vaid terves Euroopas niimoodi. Ma ei tea tegelikult väga palju ka spetsiifilisi õppekavasid. Ma tean kahte kava Prantsusmaal, võib olla ka muudes kohtades. See on ühiskonna arengu nähtus praegu, kus sellele peab rohkem tähelepanu pöörama. Kümme aastat tagasi ei olnud see midagi sellist, millest peaks rääkima, aga täna on see selgelt olemas."

Sporditeadlase sõnul ei tähenda treenerite harimine juriidika-teemadel üksnes dopingusse puutuvat. "Tänasel päeval juba laste spordist alates teame, et on lepingulised vahekorrad ja igasugused klubide huvid, organisatsioonide huvid, üksikisikute huvid, riiklikud huvid võib-olla."

"Kui läheme rahvusvahelisse ruumi, siis kümnetest-kümnetest eri värvidest kokku seotud lõngakera - see läheb järjest suuremaks ja igal jupil on seal oma roll ja iga asi tegelikult tähendab mingisugust juriidilist vahekorda isegi siis, kui sportlane või treener selle peale ei mõtle."

"See ei tule täna nii ehedal kujul välja, aga kui mõtleme homse-ülehomse peale, siis see tuleb järjest rohkem ja rohkem," leidis Kaasik. "Oleks äärmiselt suur rumalus alahinnata juriidilise poole olulisust treeneritöös."