Detsembris rahuldas CAS Venemaa suusaliidu kaebuse rahvusvahelise suusaliidu (FIS) vastu ning lubas agressorriikide sportlased Milano Cortina taliolümpiale. Järgnenud kuudel on erinevad rahvusvahelised alaliidud samuti Venemaa ja Valgevene sportlased võistlusareenile tagasi lubanud, hiljuti tegi sarnase otsuse ka rahvusvaheline ujumisliit.

"Sport tahab ennaktempos minna tavapärasesse režiimi läbi hammaste kirina. Pinged on ikkagi õhus, aga sinnapoole see asi kahjuks tüürib," ütles vandeadvokaat ja spordiõiguse asjatundja Mart Parind Vikerraadiole.

"Kui ka mõni asi selle rahvusvahelise spordiarbitraaži lauale jõuab, siis need asjad on ikkagi rangelt juriidilised. Nemad ei otsusta lähtuvalt sisemisest moraalikompassist või poliitilisest äranägemisest. Nagu juristid, kohtunikud seda teevad, nad kohaldavad neid reegleid, seaduspügalaid, mis on neile ette antud nende samade rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide poolt," jätkas ta. "Kui organisatsioonide reeglid ei võimalda Vene taustaga isikuid, organisatsioone sanktsioneerida, siis tulebki nii otsustada. CAS ei peaks olema meie pahameele allikas või adressaat."

Parind rääkis, et märtsi lõpus tegi rahvusvaheline kohus aga ühe huvitava otsuse, kui ähvardas Venemaa maleliitu liikmelisuse lõpetamisega, kui see ei lõpeta annekteeritud Ukraina oblastites - Donetsk, Luhansk, Herson ja Zaporižžja - maleturniiride korraldamist.

"[Venemaa] inkorporeeris nn rahvavabariikide kohalikud malerakukesed enda alla, Venemaa maleföderatsiooni alla ja hakkas Venemaa maleföderatsiooni kaubamärgi all korraldama erinevaid tegevusi. Selle peale Ukraina maleföderatsioon pöördus FIDE erinevatesse sisemistesse vaidlusorganitesse, kolistati seal hea mitu aastat ja lõpuks FIDE sisestes vaidlustes selgus tõsiasi - mõnevõrra üllatuslikult, sest FIDE president on ju venelane, mees nimega Arkadi Dvorkovitš, kes on eks-asepeaminister Venemaal," rääkis Parind. "Aga FIDE lõppseisukoht oli, et Venemaa maleföderatsioon on rikkunud organisatsioonisiseseid eetika- ja moraalireegleid, minnes teise riigi maleorganisatsiooni mängumaale."

Rahvusvahelise maleliidu karistus Venemaa alaliidule oli 45 000 eurot, mis oli Parindi sõnul naeruväärne ja raskelt ebakohaselt väike. "Sisuliselt sai õiguse, aga kuna karistus oli ebakohane, pöördus Ukraina maleföderatsioon rahvusvahelisse spordiarbitraaži kohtusse. Seal menetleti ka seda üpriski kaua. Tehti siis lahend, mis tühistas FIDE enda karistuse ja määras, et Vene föderatsioon peab kiiremas korras lõpetama igasugused tegevused nendes annekteeritud oblastites. Ja kui seda ei tehta, siis järgneb kolmeaastane liikmelisuse peatamine FIDE-s," selgitas vandeadvokaat.

"Kui tõmbame pildi laiemaks, siis see ongi pesuehtne näide sellisest terminist nagu "spordipesu". Kasutatakse spordimaailmas kättesaadavaid propagandavahendeid oma muude pahategude valgeks pesemiseks. Ilmselgelt läbi sporditegevuse püüdis Venemaa oma sõjalist agressiooni legitimeerida," jätkas Parind.

"Märgiline on see, et me räägime siin malest. On suuri malesõpru, on neid, kes sellega nii sina peal ei ole, aga peame mõistma, et Venemaa ja male vahel on väga tihedad sidemed. Märgiline ja sümboolne on see, et Venemaa sai vastu näppe just malemaailmas. Seda valusam see neile ilmselt on."

Parindi silmis võiks CAS-i hiljutine otsus anda teistele alaliitudele pidepunkte, mille põhjal ise agressorriikide sportlastele kehtestatud reeglistikku raamistada.

"Kahtlemata värskes CAS-i lahendis leidub mõtteid, mida saab siduda iga rahvusvaheline spordialaliit oma põhikirjade ja eetikakoodeksitega. Usun, et sealt saaks tuletada mingisuguseid aluseid, miks jätkuvalt venelasi mitte areenile lubada. Rahvusvaheline spordiarbitraaž oma lahendi ühe põhjusena viitas ühele ÜRO peaassamblee resolutsioonile, mis mõistis hukka Vene agressiooni ja anneksiooni," selgitas ta.

"Võime neil hetkeil, mil diplomaadid ÜRO peaassembleel midagi hääletavad, siunata, et mis see pärismaailmas loeb, mingid hääled jagunevad. Aga nüüd näeme, et diplomaatial on oma roll ja väärtus. Kunagi, võib-olla aastaid hiljem, võib sellistel resolutsioonidel olla reaalne õiguslik toime, reaalne tagajärg.

Nüüd näemegi, et sellele resolutsioonile toetudes ei saa Venemaa enam nendes oblastites maletegevust harrastada."

Parindi sõnul on kindlasti lähitulevikus oodata veel agressorriikide sportlasi puudutavaid lahendeid. "Ühtegi konkreetset ei julge praegu välja lubada, sest spordiarbitraažikohtu asjad on sageli kuni mingi faasini konfidentsiaalsed, aga minu panus on selle peal, et koridorides ja kulissides vaieldakse nii mis mühiseb. Usun, et neid lahendeid veel tilgub ja tuleb, saame aastal 2030 neid jutte veel rääkida," ütles ta Juhan Kilumetsale.