Lisandra Vetesina: kui nüüd sai käe valgeks, siis oli hea tuju
Eesti naiste korvpallikoondise koosseisu kuulub käimasolevas Euroopa meistrivõistluste valiksarjas ka 18-aastane Raplast pärit ääremängija Lisandra Vetesina.
Võõrsil Hollandiga peetud mängus tabas ta ühe kaugviske ehk sai ka käe valgeks. Seejuures segas 2024. aasta novembris koondisesärgis debüteerinud pallurit vahepeal ka vigastus.
Lisandra, oled uus tegija naiste koondises. Nüüd on mõned mängud all. Tutvusta, kuidas korvpalli juurde sattusid ja miks sulle see mäng on nii meeldinud, et oled püsima jäänud?
Lasteaias tuli sõbranna minu juurde, et ma läksin korvpalli. See alguses mind väga ei huvitanud, aga mõtlesin, et okei, lähen proovin ära. Õde ka mängis ja siin ma nüüd olen.
Sa alustasid Raplas. Kui pikalt ja kelle käe all oled Raplas mänginud.
Meie praeguse abitreeneri Kaia Millingu all. Raplas olin kokku 11 hooaega. Ja nüüd olen Tallinna Spordiakadeemias.
See vahetus tuli loomulikult?
Ma ei tea, kas see tuli loomulikult, aga suhteliselt järsku. Anna Maria Tamberg ütles, et kas tahaksin hakata Balti liigat mängima ja ma mõtlesin, et võiks Raplast ja Eesti liigast vaheldust saada. Võiks võimaluse vastu võtta.
Kus koolis õpid ja kuidas pealinnas kohanenud oled?
Õpin Ring spordihoone juures Õismäe gümnaasiumis. Mulle väga meeldib. Alguses mõtlesin, et ma ei saa hakkama, kuna mul ei olnud ühtegi tuttavat, ma ei teadnud mitte kedagi. Äkki on uus keskkond liiga võõras ja ma ei saa sellega hakkama. Aga kõik - klassikaaslased, treenerid, õpetajad - on väga toetavad. Kõik on selle sammu minu jaoks kergemaks teinud.
Tallinna ja Rapla vahe pole pikk, aga tõenäoliselt sa iga päev koju ei lähe.
Ei lähe jah. Ma alguses mõtlesin, et jääksin üldse Raplasse kooli, aga kuna meil on trennid nii hilja, et lõppevad alles kell üheksa, siis see läheb liiga hilja peale. Jõuaksin kell 11 koju, ei jõua õppimisega tegeleda.
Õppimine on praegu kaalukal positsioonil.
Jaa, on. Väga raske on praegu. Kuna see koondis on ka, siis koolist on palju puudumisi, tegemata töid. Kui koondiseaken on läbi, siis peab hakkama kõvasti pingutama.
Eelmisel hooajal oli sul vigastus.
Mul oli hüppeliigeses luumurd, mis takistas tegemast kõike, aga ta ei olnud hull. Lihtsalt füsio ei lubanud ja treenerid ütlesid, et parandame ära. Paraneme vaikselt.
Paranemine on olnud hea. Oled saanud koondisesse ja mänguminuteid. Esimesed punktid ka ära visanud. Kuidas siis koondis oli?
Ikka tore. Isegi siis, kui eelmises valiksarjas, kus oligi see vigastus, kus jäin eemale. Kui olid Suurbritanniaga, siis oli kahju, et miks ma nagu... mõned nooremad said käe valgeks. Tore oli muidugi, aga enda üle oli kurb. Aga kui nüüd sai käe valgeks, siis oli hea tuju.
Millised elamused on sinu jaoks olnud? Vastased Holland ja Sloveenia on olnud väga tugevad, nüüd tuleb ka Läti.
Kogemust saab väga. Mõningaid mängijaid teab Balti liigast, eriti Lätist. Aga Sloveenial on seal mõend... kogemus on väga hea, mulle väga meeldib.
Mis on kõige suurem erinevus, millega on keeruline kohaneda, kui sellise klassiga vastane tuleb?
Nad on poole füüsilisemad ja kiiremad kui me, eestlased. Meil ei ole sellist füüsilist tugevust, millega vastu panna. Ja seda kiirust.
Milline tulevik võiks sind oodata?
Ma loodan, et mingit aega on ikka korvpall. Tahakski järgmine hooaeg USA-sse saada. Kui hooaeg siin läbi ja gümnaasium lõpetatud. Jah, ikka korvpall.
Toimetaja: Siim Boikov






