"Ega see ei ole ju hea päev Eesti spordile, aga ma arvan, et see oli väga vajalik päev," sõnas Nool pärast umbusaldust. "Erinevate spordialaliitude, erinevate spordisõprade meeleolu oli väga kahetine ja meil oli väga palju emotsiooni. Ka mina andsin oma allkirja umbusalduseks seetõttu, et spordirahvas tuleb kokku, me arutame tekkinud situatsiooni ja me oma häälega näitame, kas peame jätkama nii, nagu praegu jätkame või peame uue tee leidma. See on demokraatia ilming, spordirahvas hääletas täpselt nii, nagu ta hääletas."

Kaljulaidi umbusaldamise poolt hääletas 61 ja vastu 50 EOK liiget. Kuidas saab edasi minna, kui umbusaldus läks läbi nii väikese vahega? "Hääletuse vahe oli ikka oluliselt suurem [kui algselt presidendivalimistel]. Esiteks oli vähem osalejaid ja vahe oli oluliselt suurem. Peame ikkagi arvestama, et nii nagu poliitikas, üks hääl on praktiliselt kaks häält. Teine osapool peab kaks häält rohkem saama," arutles Nool. "Loomulikult see ei olnud ülekaalukas mahahääletus ja seda ei olnud ka eeldada. Ma isiklikult arvasin, et see hääletustulemus võib olla veelgi napim. Aga see oli täpselt nii, nagu spordirahvas otsustas."

Aga kuidas peaks nüüd siit edasi liikuma? "Täitevkomitee tuleb oma korralisele koosolekule kokku 12. mail ja 18. juuniks kutsume kokku täiskogu, kes kutsub tagasi täitevkomitee, siis valib uue täitevkomitee, uue presidendi ja asepresidendi," sõnas Nool.

Küsimusele, kas ta kandideerib ka ise uueks EOK presidendiks või tegeleb pigem kandidaatide otsimisega, vastas Nool: "Eelkõige hakkan tegutsema uute kandidaatide otsimisega. Loomulikult meil on mingisugune nägemus ja läbirääkimised juba käinud. Peame ka arvestama seda, et uus kandidaat hetkel saab ametisse määratud ainult kaheks ja pooleks aastaks – korraliste valimisteni. Nii et sellega tuleb tegeleda. Arvan, et uus kandidaat peab tulema väga tõsise visiooniga, kuidas Eesti sport peaks edasi minema."

Vastavalt põhikirjale saab ajutiselt EOK juhiks asepresident Gerd Kanter.