Alates sellest hetkest, mil lipujalgpall 2028. aasta Los Angelese olümpiamängude kavva kaasati, on hakatud ameerika jalgpalli maailmas rääkima potentsiaalse USA meeste koondise koosseisust. Mõistagi tahavad fännid ja tõenäoliselt ka profiliiga NFL, et väljakule jookseksid maailma suurimad staarid ning liiga on ka teatanud, et ei peata oma mängijaid osalemast.

Samas on senised USA koondislased, kes on tulnud alates 2010. aastast seitsmest MM-ist kuuel maailmameistriks, meedias sõna võtnud ja öelnud, et nemad väärivad siiski võimalust oma riiki esindada.

Eriti suurt diskussiooni tekitas Darrell Doucette'i sõnavõtt 2024. aasta augustis, kui USA koondise mängujuht ütles, et ta on lipujalgpallis parem mängija kui kolmekordne Super Bowli võitja Patrick Mahomes. "Minu silmis on see idee, et [NFL-i mängijad] saavad automaatselt olümpiakoondisesse, üsna lugupidamatu. Nad pole aidanud seda mängu kasvatada. Ma lihtsalt ei usu, et nad saavad olümpial hakkama, sest nad on, kes nad on," sõnas Doucette. "Päeva lõpuks saan mina sellest mängust paremini aru kui Patrick Mahomes."

Mitmed NFL-i mängijad reageerisid sellele negatiivselt ja Doucette'ile tehti tohutult etteheiteid, kuigi teda võib pidada USA koondise kõige ohtlikumaks mängijaks. Muuhulgas teatasid Cincinnati Bengalsi staar Joe Burrow ning Washington Commandersi mängujuht Jayden Daniels, et tahaksid olümpiamängudel osaleda.

Lipujalgpall või flag football on nn kontaktivaba versioon ameerika jalgpallist, kuid selle all mõeldakse pigem seda, et kokkupõrkeid kui selliseid ei ole ja füüsiline kontakt on võrreldav näiteks korvpalliga.

Paralleeli võikski tuua korvpalli ja 3x3 korvpalli vahel, sest ka lipujalgpall on võrreldes tavalise ameerika jalgpalliga kompaktsem ning kiirem. Kuigi loogika on sama ning palli liigutamine käib samamoodi, on kahe ala vahel siiski suuri erinevusi. Väljakul on laiust 30 jardi ning pikkust 70 jardi - 50 jardi mänguala ning kaks 10-jardist lõpuala -, tavaline ameerika jalgpalli väljak on 23 jardi laiem ja 50 jardi pikem. Ameerika jalgpallis on mõlema tiimi eest väljakul 11 meest, lipujalgpallis aga viis: mängujuht, kolm püüdjat ja nn tsenter, kes paneb palli mängu ja saab siis ka püüdjaks.

Mis aga kõige olulisem: pallikandja maha tõmbamine on asendatud vöö pealt lindi ära tõmbamisega, kuid see on üllatavalt keeruline ülesanne. Lisaks on rünnakus mitu reeglit, mis on ameerika jalgpalli reeglitele otseselt vasturääkivad.

Lipujalgpalli on USA-s mängitud teadaolevalt vähemalt Teise maailmasõja ajast ning see on pigem olnud ala noortele, kuid viimase aastakümne jooksul on areng olnud plahvatuslik. Seda eriti tüdrukute ja naiste seas, mis on ühtlasi turg, mida NFL on püüdnud pikalt tabada. Suur areng on toimunud ka teistes maailmajagudes peale Põhja-Ameerika, kaks aastat tagasi kohtusid Soomes Lahtis toimunud MM-i finaalis USA ja Austria, pronksi pälvis Mehhikost jagu saanud Šveits.

Laupäeval korraldati Los Angeleses olümpiamängude lipujalgpalli turniiri võõrustaval areenil näidisturniir, millega üritati lipujalgpalli ja ameerika jalgpalli erinevustes enam selgust saada. Flag Football Classicu nime kandval üritusel osales USA koondis ning kaks tiimi, mis koosnesid NFL-i tähtedest. Ühe tiimi quarterback'id olid eelmainitud Burrow ja Daniels, teise tiimi mängujuhtideks olid Philadelphia Eaglesi staar Jalen Hurts ning legendaarne Tom Brady. Lisaks mängujuhtidele kaasati nii ründes kui ka kaitses NFL-i tähti, koosseisud olid tõesti muljetavaldavad. Peatreeneriteks olid NFL-i tipud Sean Payton ja Kyle Shanahan.

Autor usub, et kolm aastat tagasi oma karjääri lõpetanud Brady jahib tegelikult kohta koondises, sest olümpiakuld on sisuliselt ainus asi, mis seitsmekordsel Super Bowli võitjal puudu on. Ta oleks olümpial 50-aastane, aga on selgelt heas vormis ja see viskekäsi ei lähe vist kunagi rooste. Lisaks oleks ta ala jaoks parim rahvusvaheline saadik.

@TomBrady to Diggs! pic.twitter.com/27dzqn84Oa

— FOX Sports (@FOXSports) March 21, 2026

Kaks aastat tagasi vastuolulise sõnavõtu teinud Doucette'il oli ikkagi õigus: USA koondis võitis mõlemad mängud koondtulemusega 82:30. Seejärel mängisid kaks NFL-i tiimi omavahel ja selle mängu võitja kohtus taaskord finaalis koondisega. Finaal oli märksa tasavägisem, aga koondis võitis lõpuks 24:14.

"Need tüübid, kelle vastu me siin mängisime, ei teadnud, millesse nad end mässisid. Nad arvasid, et tulevad siia ja lihtsalt mängivad. Tahaks arvata, et me saame nüüd natuke rohkem austust," ütles Doucette.

NFL-i staarid on tippsportlased ja koondislastest, kes tegutsevad amatööridena, kiiremad ja võimsamad, aga koondislased on selgelt mängu spetsiifikaga rohkem kursis ja suutsid mitmel korral kaitseskeemiga maailma parimad viskajad segadusse ajada. NFL-i mehed mängisid pigem traditsiooniliste ameerika jalgpalli kombinatsioonidega, mis lipujalgpallis paraku kõige tõhusamad pole.

"Loomulikult oleme nende fännid. Ainuüksi nende läheduses olla on imeline. Me küll konkureerisime, aga nad võtsid meid omaks, toetasid meid ja andsid meile austust," lisas Doucette.

Olümpiamängudeni on veel kaks aastat aega ning on üsna tõenäoline, et mõni NFL-i mängija siiski koondisesse jõuab, kuid laupäevased mängud näitasid, et nad peavad selleks ka tööd tegema. "Koondis valitakse ja las parimad mängijad mängivad," ütles legendaarne Brady. "See on meeskonnaalade juures parim asi, see on meritokraatia. Kes annab tiimile parima võimaluse võita, peaks väljakule saama."

"See oli hea kogemus NFL-i meeste jaoks. Nad nägid ära, mis mänguga tegemist on ja õppisime alles kaks päeva tagasi, kuidas puusalt linte ära tõmmata. Nad said väga hästi hakkama, aga pikk maa on veel minna," lisas Brady.

Rahvusvaheline ameerika jalgpalli föderatsioon (IFAF) kuulutas 1. veebruaril välja lipujalgpalli olümpiaturniiride formaadi. Mõnevõrra üllatavalt kaasatakse turniirile kokku vaid 12 tiimi: kuus meeskonda ja kuus naiskonda.

USA koondised saavad võõrustajana automaatselt peale, kaks piletit jagatakse välja sel suvel Düsseldorfis toimuval MM-il. Ülejäänud kolm kohta saavad kindlaks 2028. aasta kevadel või suve alguses toimuval kvalifikatsiooniturniiril, kuhu pääsevad maailmajagude turniiridelt kokku kümme meeskonda ja kümme naiskonda.

Suurfavoriidiks on mõistagi ala sünnimaa USA, kuid kõva konkurentsi pakuvad näiteks lõunanaaber Mehhiko ja mitu Euroopa koondist. Lipujalgpallis on maailmameistrivõistlusi korraldatud aastast 2002, aga USA ei saatnud esimesetele turniiridele oma parimaid. Alates 2010. aastast on USA meeskond võitnud kuus MM-tiitlit, aga 2012. aastal tuli tunnistada finaalis Austria paremust.

USA naised kaotasid aastail 2010-2014 kolm finaali järjest, kaks korda Kanadale ja ühe korra Mehhikole. Alates 2018. aastast on nad võitnud kõik kolm MM-i ja alistanud finaalides kaks korda Mehhiko ja ühe korra Panama.