Kahel korral kümnevõistluses Eesti meistriks tulnud Normak oli aastail 2005-2011 Kergejõustikuliidu peatreener, aga tegutses vahepeal erinevates ametites, aga spordist kordagi liiga kaugele ei triivinud. Nüüd on temast saanud Kergejõustikuliidu saavutusspordi juht.

"Nii on läinud. Staadioniring on 400 meetrit, jooksed ringi ja jõuad samasse kohta. Mul läks 15 aastat, et ringiga tagasi jõuda," ütles Normak. "Minu tulek Kergejõustikuliitu tagasi on juhuste mäng ka. Oli konkurss, tekkis võimalus, siin ma olen."

Sisekergejõustiku MM sai pühapäeval väärika lõpu ja tegemist oli rekordilise sündmusega, nii maailma tipus kui ka Eesti koondises. "Sise-MM-i jälgisin tulihingeliselt, elasin meie sportlastele kaasa. Sisimas olen pigem rahul, koondis esines hästi ja maailma absoluutsel tasemel nägime ka vaatemängu. Meeste mitmevõistluse maailmarekord, äge teivashüppe duell. Väga vahva elamus," ütles Normak.

Uku Renek Kronbergs tegi Torunis vinge jooksu ja nihutas 800 meetri jooksus endale kuulunud Eesti rekordit 13 sajandiku võrra. "Väga südikas jooks, sellises konkurentsis väikesel siseringil joosta..." analüüsis Normak. "Ta tegi taktikaliselt väga õigeid otsuseid, oli karpi jäämas viimasele ringile minnes, võttis natuke hoogu maha, et saaks vaba raja kiirendada ja endast maksimum välja võtta. Sellises konkurentsis selliste taktikaliste väljakutsetega uus rekord joosta on muljetavaldav."

Meeste seitsmevõistluses nägi ajaloolist tulemust, kui šveitslane Simon Ehammer püstitas 6670 punktiga uue maailmarekordi. Rasmus Roosleht alustas võistlust rabedalt, aga saavutas sellegipoolest 5952 punktiga kaheksanda koha. "Mõtlen, et ta on suur mees, ajutine sisehall vetruva põranda, võib-olla see ei lase täit potentsiaali kiirusaladel välja tuua. Tehnilistel aladel oli ta korralik, küll see teravus tuleb," ütles Normak.

Sel hooajal naiste teivashüppe rahvusrekordit mitu korda uuendanud Marleen Mülla esitus jäi tagasihoidlikuks, kui eestlanna ületas vaid algkõrguse ja sai 13. koha. "Tubli, et võistles," ütles Normak. "Tal oli ka mõningaid viperusi reisil Toruni. Reis venis pikemaks, ajavahe tõttu võib-olla seda värskust ei olnud. Vorm paistis ju hea, oli näha, et power'it ja kvaliteeti on, aga vaja sättida. Aga iga hüpe oli isemoodi, ta oli natuke ebakindel."

Tõkkejooksja Kreete Verlin tõestas taaskord taset, kui jooksis 60 meetri tõkkejooksu poolfinaalis välja aja 8,01, aga sellega finaali ei murdnud. "See oli äge, et ta ka MM-il alla kaheksa sekundi jooksis. Nüüd ta on tõestanud end ja ega poolfinaali jookski kehv ei olnud. Eks seal on teine ärevus, eelmine jooks on all," rääkis Normak.

"Jään ootama suve, et mida noored ja ka kogenumad näitavad," lisas ta.

Selle suve suursündmus on 10.-16. augustini Birminghamis toimuvad Euroopa meistrivõistlused, kus Normaku sõnul võiks näha 20 Eesti sportlast. Lisaks on õiglane ka medalit oodata. "Ei saa ju teistmoodi vaadata. Kui vaatame Eesti koondiste EM-ide ajalugu, siis on vähe EM-e, kus oleme medalita tagasi tulnud," rääkis Eesti Kergejõustikuliidu saavutusspordi juht. "Kas siis võidab keegi uustulija või toovad vanad tegijad rauad tulest välja, eks seda saab näha."

"Praegu on ametlikult koha taganud kolm sportlast ainult, aga see Road to Birmingham alles käib, põhimöll hakkab mais-juunis. Ise arvan, et 16-20 [sportlase] kanti. Kunagi ei tea, kas naised teatejooksus näiteks peale saavad," lõpetas ta. "Potentsiaali on, koondis tuleb igal juhul väärikas."