2002. aastal esimest korda toimunud sarja esimene etapp leiab aset 18. aprillil, kui joostakse ümber Paunküla veehoidla (10,5 km). Järgmised võistlused leiavad aset Harku järve (30. mail), Pühajärve (11. juulil) ja Ülemiste järve (29. augustil) ümber.

Ülemiste järvele saab vahetult järve kallastel kulgeval järverajal tiiru peale teha vaid sel ühel päeval aastas, sest muul ajal on ala külastajatele suletud.

Sarja korraldava MTÜ Stamina Spordiklubi juhi Urmo Raiendi sõnul peitub järvejooksude unikaalsus selles, et need meelitavad ligi nii tippjooksjaid, harrastajaid kui ka lapsi. "Läbi terve jooksuhooaja toimuvad jooksud motiveerivad kevadel ja suvel jooksusõpru regulaarselt harjutama ning nii end vormis hoidma," selgitas Raiend.

Nimisponsor Maru Betoonitööde juht Taavi Varb peab paraja ettevalmistuse korral kerget jooksu- või sörgiringi vabas õhus paljudele inimestele jõukohaseks ning on ka ise aastaid sarjast aktiivselt osa võtnud. "Järvejooksud on keskendunud mõnusale tevislikule heas seltskonnas läbi viidavale jooksule või sörgile, mitte tuledele ega viledele," tunnustas Varb.

Raiend märkis, et jooksjate arv on kõikidel distantsidel aastate jooksul kasvanud. Mullu osales Maru järvejooksudel 1402 jooksjat, sealhulgas 179 osalejat noortele suunatud miilijooksudel. Kõigil neljal järvejooksul sai tulemuse kirja 140 järvejooksjat ja -kõndijat, kellest vanim oli sündinud 1948. ja noorim 2010. aastal. Võitjateks tulid Leonid Latsepov ja Bret Schär.

Järvejooksude sari toimus esimest korda 2002. aastal, kui jooksud ümber Viljandi järve, Pühajärve ja Ülemiste järve üheks jooksusarjaks liideti. Sarja esimesteks võitjateks krooniti Vjatšelav Košelev ja Liilia Kesküla.