Lühiintervjuus ERR-ile rääkis 2023. aasta talvest Eesti koondist juhendav soomlane Mikko Kytölä, et edasipääs oli see, mis näitas tehtud töö õigsust ja oli tänuks kõikidele poolehoidjatele.

Kas ettevalmistus MM-i valikturniiriks läks nii, nagu plaanisite?

Ettevalmistus kulges enam-vähem plaanipäraselt ja see kvalifikatsiooniturniir oli meie peamine eesmärk. Alates eelmise aasta augustist toimusid iga kuu laagrid, kus eesmärk oli Eestile omast mängustiili muuta selliseks, et see vastaks saalijalgpalli rahvusvahelistele nõudmistele.

Millise sihi panite meeskonnale eelvalikturniiriks?

Meie pilgud olid suunatud ainult ühes suunas: teha Eesti saalijalgpalli ajalugu ja pääseda põhivooru. Mul oli hea meel, et saime mängida turniiri Eestis ja meie imeliste fännide ees just Jõhvis.

Mis sai otsustavaks, et suutsite väga võrdsete meeskondadega alagrupist edasi saada?

Mängijate suhtumine ja meie fännid "lisamängijana". Lisaks mõned olulised taktikalised detailid, näiteks standardolukorrad või väravavahi kasutamine rünnakul. Ja kogu meeskonna usk endasse ja oma protsessi.

Kahes esimeses mängus oli meeskond hädas vigade tegemisega. Mis selle põhjuseks oli?

Me treeneritena rõhutasime füüsilist mängu ja tarkade vigade tegemise olulisust. Samas sattus nendes mängudes sekka palju mitte nii nutikalt tehtud vigu.

See kõik on normaalne – saalijalgpall kui mäng nõuab sinult samal ajal agressiivsust ja nutikas olemist. Mängijatel pole kerge seda tasakaalustada ega pideva surve all emotsionaalselt toime tulla. Mõnikord avaldub närvilisus liigsete vigade tegemises.

Millised suunised andsite enne viimast, edasipääsu otsustanud kohtumist Kreekaga, kus Eestil oli vaja vaid võitu?

Meie, treenerid, hoidsime taktikalist osa enne viimast mängu minimaalsena. Viimasele voorule eelnenud vabal päeval keskendusime peamiselt sobivaimate standardolukordade valimisele, vastase väikesele uurimisele ning oma põhimõtete ja peamiste sooritusharjumuste kinnistamisele.

Mängupäeval oli ainus eesmärk panna mängijad uskuma ja see on olnud Eesti suurim väljakutse. Minu jaoks polnud alternatiivset reaalsust, kus me viimast mängu ei võida.

Kõik oli ette valmistatud edasipääsu tähistamiseks ja me ei saanud mitte võita.

Kui ärev oli pingil õhkkond viimase mängu viimastel minutitel, kui pärast väikest segadust ajavõtuga õnnetus Kreekal vähendada vahe minimaalseks 3:4?

Peatreenerina pead jääma rahulikuks ning olema valmis reageerima vahetuste ja muude võtetega, et kontrollida rütmi ja viimaste minutite kulgu enda kasuks. Emotsioonid võivad plahvatada alles pärast lõpuvilet.

Kui olulist rolli mängis Eesti edus väravavaht Mark Boskin?

Mark on Eesti saalijalgpalli legend. Ta mängis suurepärase turniiri, aga me juba teadsime, et ta on võimeline vajaduse korral ka jänesed kübarast välja tõmbama. Väravavahi roll on tänapäeva saalijalgpallis ülioluline, väravavahi abil võidad ja kaotad sageli. Mark annab meile alati võimaluse võita. Lisaks tõrjetööle mängis ta suurt rolli meie organiseeritud rünnakus, kuna me kasutasime teda üsna palju vastase poolel mängu tasakaalu viimiseks.

Miks otsustasite, et põhirõhk langes 8-9 väljakumängijale?

Otsisime terve hooaja vältel optimaalset viisi mängijate asendamiseks ja sünergia loomiseks ning usun, et selleks turniiriks leidsime selle.

Jah, Märten ja Roman (Märten Männiste ja Roman Bažkov – toim.) ei mänginud üldse ning muidugi on alati valus võtta mängijalt ära oma vormi näitamise võimalus, aga teisalt olid ka nemad selle ajaloolise meeskonna oluline osa. Olen enam kui kindel, et ka nende aeg tuleb.

Kui palju lihtsamaks või keerulisemaks tegi see, et mängud peeti kodussaalis?

Fännid andsid meile lisaenergiat. Atmosfäär oli nii mängijate kui ka treenerite jaoks väga inspireeriv. Ja nagu juba ütlesin, oli viimases mängus ainult üks võimalik tulemus: me lihtsalt ei saanud oma fännide ees võitmata jätta.

Kas järgmisel etapil ehk põhiturniiril on mõni meeskond, kellega eriti tahaks ühte alagruppi sattuda?

Laseme nüüd esmalt emotsioonidel veidi settida ja seejärel keskendume põhiturniirile.

Selge. Siiski veidi sellest, et põhiturniir toimub süsteemis kodus-võõrsil. Kui palju see muudab taktikat võrreldes sellega, kui mängitakse nelja päeva jooksul ühes kohas kolm mängu?

Formaat on tõepoolest erinev ja esitab erinevaid väljakutseid. Näiteks füüsilise koormuse kontroll on erinev, rääkimata ajast, mis kulub üksikuteks mänguks valmistumiseks. Oleme näidanud oma võimet võita tugevamaid vastaseid ja jätkame oma võidumissiooni põhivoorus.