Kontaktsportides tuleb ikka ette hetki, kus piir sportliku ja ebasportliku käitumise vahel läheb häguseks ning välistatud ei ole ka see, et mängijad väljakul omavahel tõuklema lähevad. Väljakul toimuvad asjad kiiresti, pinged keevad üle, kuid laupäevane mäng Nõmme Unitedi ja Tallinna Legioni vahel väljus täielikult kontrolli alt: ühe mängija jaoks lõppes kohtumine kipsis jalaga, robustse mängustiili tõttu said veel mitmed vigastada.

Legion vabandas esmaspäeval avalduses, et nende mängijad käitusid ebasportlikult, kuid samas väitis, et nende mängijaid provotseeriti solvangutega nagu "sibul" ja "tiblad".

"Tegemist oli lastega, puberteedieas lastega, kus on emotsioonid ja hormoonid. Ongi raske ennast mingitel hetkedel kontrollida. Nii kaua, kui fookus on kohtunikel ja mängijatel, siis probleemi tuumani ei jõua. Probleem on ikkagi täiskasvanutes. Räägime täiskasvanutest, kes võtavad vastutust selle eest, mis toimub lõpuks mängijatega väljakul - treenerid ja lapsevanemad," rääkis Eesti Jalgpalli Liidu tehniline juht Mario Hansi.

"Kui treenerid lasevad mängijatel asjaga minna nii kaugele, kus see muutub vägivaldseks. Kui treenerid lasevad ka lapsevanematel tegutseda nii, kuidas me ei tahaks, et nad tegutseksid, siis esialgu vaatama täiskasvanute otsa."

"Minu jaoks on endiselt kummaline, kuidas olukord jõuab sellisse faasi, kus mängijad väljakul muutuvad omavahel vägivaldseks kui ka tribüünil lapsevanemad. Räägime ju üldoskustest, kus inimesed peaksid oluliselt paremini saama hakkama oma emotsioonidega, suutma kommunikeerida," lisas Hansi.

Tema sõnul peaksid lapsevanemad endale teadvustama, et profijalgpalluriks saab äärmiselt väike osa noormängijatest. "See teadvustamine, et me võime küll proovida push'ida neid mängijaid saama profijalgpalluriks, aga mis hinnaga? Lõpuks tahaksime ühiskonda saada tervemaks ja täisväärtuslikumaks," ütles ta. "Sport võiks olla vahend, millega aidata neid üldoskusi omandada. Aga kui me seda keskkonda ise ei kaitse, siis juhtuvadki sellised asjad, mis juhtusid."

"See mäng on keskkonna nägu. Aga kui taandame selle ühe klubi tasandile, me ei jõua probleemi tuumani. Kui käia Eestis ja ka maailmas ringi, siis kohtame sarnast mustrit. Pigem on küsimus, kuidas selle olukorra lahendame."

Samas võis kaootilises olukorras rolli mängida ka asjaolu, et mängu teenindas noor peakohtunik, kelle jaoks väljus olukord kontrolli alt. Kohtunike regioonijuht Jaan Roos rääkis, et riskihinnang kõnealuse mängu osas läks täiesti valesti.

"Noorte jalgpall on kõige madalam tase, kuhu Eesti Jalgpalli Liit kohtunikke saadab. See on see tase, kus saame anda alustavatele kohtunikkudele võimaluse, proovime leida lihtsamaid mänge. Antud juhul oli eeldus, et mäng on ühepoolne, mis on üldiselt kohtunikule väga lihtne teenindada, ta saab positiivse esmakogemuse väljakult," rääkis Roos."

"See on aja jooksul läinud paremaks, kuid seda ei saa vältida, sest sul on väljaku ääres ja väljakul osapooled, kelle huvi ei ole see, et kohtunik teeb kogu aeg ideaalset tööd. Nende huvi on see mäng võita. Lähtuvalt sellest tekib aeg-ajalt probleeme."

"See, mis väljakul ja väljaku kõrval toimub, ei ole isegi seotud kohtuniku tasemega, nagu siin võib-olla mõnes kohas pannakse põhiküsimuseks," lisas Roos. "Sellest aastast on näide, kus iganädalaselt profijalgpalli vilistav kohtunik on käinud noorte turniiril ja pidanud punase kaardiga saatma platsi kõrvalt kaks erinevat treenerit, sest nad ei olnud rahul pakutava vilepartiiga. Kui selliste kohtunikega ei ole mudilaste mängul rahul, siis on raske kohtuniku otsa vaadata."

Ta ütles, et loodab esimest korda peakohtuniku rollis olnud noormeest veel platsil vilega näha. "Mina kui tema mängule saatnu ja tema koolitaja, olen temaga korduvalt suhelnud pärast laupäevast mängu. Õnneks ta tunneb ennast suhteliselt hästi," rääkis Roos. "Tema suur mure on see, et kui meedias käis läbi, et ta nuttis pärast mängu, siis ta kinnitab, et ta siiski ei nutnud. Kuigi tal oli raske mäng."

Mida peaks aga tegema, et lapsevanemad julgeks saata oma lapse trenni ja võistlustele? "Jalgpalliliit on loonud erinevaid programme või koolitusi, mis on juba leevendanud seda, mis toimub väljaku ümber. Kui räägime laste heaolust ja turvalisusest, siis neid koolitusi on palju. Meil on noortetöö kvaliteedistandardi projekt, kus suuname klubisid tegelema nende asjadega, et selliseid olukordi ei tekiks," vastas Hansi.

"Teeme omalt poolt kõik, et see pilt oleks kõigi jaoks turvalisem ja jalgpall oleks võimalus ja koht, mis kutsub mängima. Et lapsevanemad saaks usaldada, et kui ta on pannud lapse trenni, siis ta tuleb sealt ka tervena tagasi."