Heino Enden soovib treenerite intervjuudest rohkem konkreetsust
Endine tippkorvpallur, treener ja ka tugitoolisportlane Heino Enden liiga pehmet lähenemist mängujärgsetele intervjuudele ei poolda. Ta toonitab, et sporti tehakse fännidele ja neil on õigus teada, mis võistkonnas toimub ja miks mingil hetkel asjad ei laabu. Enden tahaks mängujärgsetes intervjuudes näha ja kuulda rohkem ausust ja kriitilist analüüsi.
Möödunud nädalal pälvis tähelepanu Tartu Bigbanki võrkpallimeeskonna otsus loobuda peatreener Alar Rikbergi teenetest pärast seda, kui ta oli kritiseerinud meeskonna esitust ja nimeliselt mängijaid süüdistanud.
Endeni sõnul ei saa ta suurem osa mängujärgsetest intervjuudest treeneritel seda põhjalikkuse taset, mida ta sooviks. "Ma ootaks palju konkreetsemat. Ma saan aru, et ka treeneril on pärast pingelist mängijat kohe konkreetselt midagi öelda. Aga igal treeneril on ju mingi plaan ja küll ta näeb ära, kes ebaõnnestub või kes mitte. Selleks on ka erinevad põhjused. Kui põhjus tuleb välja mängija suhtumisest või rumalusest ja korduvalt, siis seda võib rahulikult öelda," lausus ta.
"Aga miskipärast seda kardetakse välja öelda. Ma usun, et ka mängijal on see, et mitte minna liiga isiklikuks, kui seal on midagi loomulikku taga. Mina ootan küll konkreetseid analüüse nii palju kui võimalik, kohe peale mängu. Sporti tehakse pealtvaatajate ja fännide jaoks. Fännid tahavad teada, mis tegelikult juhtuks, et nad oskaks ka õiget seisukohta võtta nii mängija kui ka meeskonna suhtes kui treeneri kui ka klubi suhtes."
"Mida pean ütlema korvpallurite või ka näiteks laskesuusatajate suhtes - sportlased ise on palju enesekriitilisemaks muutunud ja oskavad-julgevad avalikult analüüsida oma tegemisi," lisas Enden.
Endise korvpalluri seisukoht on, et treener peab olema professionaalselt objektiivne ja aus nii mängija, klubi kui ka pealtvaatajate ees. "Seda saad olla siis, kui räägid asju nii nagu nad on. Ka klubil on kasulik, kui treener räägib asjadest nii nagu nad on, mitte tekitada netiavarustes või kuskil mujal kaugematel seisjate oma arvamusi ja tuletatud teooriaid, mis ei pruugi olla kaugeltki õiged. Treener on selline isik, kes kõige paremini teab, mis seal võistkonnas juhtub."
"Loomulikult võib olla delikaatseid detaile, mida pole vaja rääkida, aga ma arvan, et tark ja kogenud treener teab ka seda, mida millalgi kellegi kohta välja öelda. Ta peab ikkagi ära põhjendama ausalt ja õigelt, miks on midagi juhtunud. Nii sportlased, treenerid kui ka olukorrad on erinevad. Kõik olema erinevad isiksused ja inimesed ka väljaöeldu vastuvõtu suhtes."
"Klubi ju palkab oma parima äranägemise järgi professionaalse, ka inimlike omaduste poolest parima variandi treeneriks, keda parasjagu võtta on, ja peab treenerit usaldama," jätkas ta. "Mina arvan, et treener ongi õige inimene. Ta tunneb mängijad läbi-lõhki. Minu karjääris oli ka mängijaid, kes olid üle 30 aasta vanad, kellele ei tohtinud väljakul pealtvaatajate ees öelda ühtki kritiseerivat sõna. Nad olid nii tundlikud. See läheb teistpidi üle piiri."
Endeni sõnul on professionaalse kriitika vastuvõtmise oskus mängijale arengu seisukohalt ülimalt tähtis. "Mina arvan, et Eesti tasemel kõrgliides mängivad meeskonnad ja tipptasemel sportlased on professionaalid. Kriitika ja konkurents on kaks kõige paremini edasi viivat jõudu. Iga treener ju teab, mis on toimunud treeningul ja kui keegi on seal seanahka vedanud juba pikka aega, siis on talle seda kindlasti ka omavahel öeldud."
"Mina kui tugitoolisportlane - kui keegi kaotab või võidab või laskesuusatamises laseb mööda -, siis loomulikult tahan kuulda, miks. Selline umbluu jutt, et täna ei läinud ja ei olnud hea päev - see mind enam ei rahulda. On päästmisviga või midagi valutas kuskil - objektiivsed põhjused tuleb välja tuua. Kui mees on terve, aga ei viitsi trenni teha, siis... kindlasti on üritatud lahendada klubi sees ja ju siis see ei ole seal õnnestunud."
Toimetaja: Siim Boikov



























