Möödunud nädalal pälvis tähelepanu Tartu Bigbanki võrkpallimeeskonna otsus loobuda peatreener Alar Rikbergi teenetest pärast seda, kui ta oli kritiseerinud meeskonna esitust ja nimeliselt mängijaid süüdistanud.

"Ma arvan, et see avalikkusele midagi juurde ei anna, kui treener ütleb seal, et see mees ja see mees mängisid väga-väga alla oma võimete. Need, kes ala tunnevad ja vaatavad, näevad seda ise. See kriitika sinna juurde midagi ei anna," lausus Musting intervjuus Vikerraadio saatele "Spordipühapäev".

"Vana tõde: kui on kaotus, siis on treeneri kaotus. Järelikult on üheskoos midagi valesti tehtud, milleski mööda pandud. Seda enam, kui tahtelist poolt paigas ei ole. Kui on võit, siis on ju alati mängijate ehk võistkonna võit. Treener peab sellest lähtuma. Sinna ei ole midagi teha. Kui ühe mütsi alla pole saadud mehi, siis ongi keeruline. Minu tegevusse see ei mahu."

Musting nõustub, et ümara jutu ajamine mikrofoni ees pole ka ilmselt sobilik. "Aga kui asjad igalt poolt lonkavad, siis on ju alati võimalik mängijaid platsil roteerida. Otsida koosseisu. Eks musta pesu pesemine läbi ajakirjanduse ikka päris hea ei ole," usub ta.

"Ma viimase kuue-seitsme-kaheksa aasta jooksul olen läinud seda teed, et räuskamist ja kriitikat ei pane isegi riietusruumis. Mul endal on väga hea võistkonnakapten Hendrik Varul, koondise mängija. Kui ma ei ole asjadega rahul, näiteks tema tööeetikaga trennis või millegiga, siis need on ikkagi hästi personaalsed kokkusaamised ja sõnavõtud."

"Selline kriitika isegi võistkonnasiseselt midagi väga juurde ei anna. Seda peab toimetama teistmoodi," jätkas Musting. "Ma olen ise ka neid eksimusi teinud ja pole ilmselt ühtegi pallimängutreenerit, kes ei ole teinud neid."

"Aastaid tagasi pidasin hästi mõistlikuks, et kellele võis peale hüpata, kellele mitte, siis isegi see täna enam hästi ei toimi. Ühiskond muutub, uued mängijad tulevad uuest põlvkonnast. Peale 2000 sündinud... sellise tegevusega seal nagu 80-90-ndatel sündinud mängijatega võisid toimetada - see annab halva tulemuse."