Enden tuli karjääri jooksul nii maailmameistriks kui ka Euroopa meistriks ning oli kolme NSV Liidu olümpiakoondise kandidaat. Klubitasandil võitis ta kaks NSV Liidu meistritiitlit ja murdis kahel korral FIBA Saporta karikasarja poolfinaali (1986, 1987). Tipptasemel mängis Enden kümme hooaega, jäädes korvpalli juurde erinevates rollides ka pärast mängijakarjääri lõppu. 

Enden ise on rõhutanud, et sportliku tegevuse kõrval oli talle tähtis ka tasakaalustav muu elu. "Kui Heino Lill kunagi 1983. aastal Kalevi treeneri kohalt maha võeti, siis ta ta meeskonna viimasel koosolekul ütles, et ta ei kahetse mitte midagi, mida ta treenerina teinud on. Ainult, mida kahetseb, on see, et tema ei teinud Endenist Euroopa parimat korvpallurit," meenutas Enden intervjuus Vikerraadio hommikuprogrammile.

"Tema otsustas nagu minu eest, et minust peab saama Euroopa parim korvpallur. Ma ise nii ei mõelnud. Ma pürgisin paremuse poole kogu aeg, aga et hästi teha oma asja, pidin ma vahepeal saama teha ka midagi muud: suhelda sõpradega, võib-olla kuskil õigel ajal ka alkoholi tarbida, käia väljas. Me küll olime kodus, et mitte silma jääda paljudele, aga ega seda alkoholi tarbimist minu puhul ei olnud kunagi ka liiga."

Enden ütles, et muu elu oli samuti vajalik. "Pead suutma ära unustada [vahepeal korvpalli], sest kui tagasi lähed, siis oled jälle fookuses ja keskendunud."

Korvpalli erinevate põlvkondade võrdlemini on tema sõnul kaunis kasutu. "Kuigi Lipso mängis veel tükk aega enne mind ja Tomson mängis natuke enne mind - kuigi me saime ka koos mängitud -, siis ma olen täiesti veendunud, et Lipso oma korvpalli IQ ja füüsiliste oskustega kohanduks, teeks nii palju trenni, et ta suudaks ka tänapäeval läbi lüüa," usub ta.

"Samamoodi kõik teised. Ka Tiit Sokk mängiks tänapäeval täpselt sel tasemel. Me kohandume ju sellega, kuidas on nõudmised ja mängutempo. Füüsis on ju treenitav."

Tema enda visked tabavad praegugi korvi. "Kui jooksma ei pea, siis oma poisse viies miinuses ma ikka võidan," lausus ta. "Mängisime teatud eani veteranide EM-isid ja MM-isid, aga viimased viis aastat olen sellest loobunud. Oma põlvedel saan veel kükki teha - miks ma neid vabatahtlikult lõhkuma lähen? Loobusin vabatahtlikust enda vigastamisest."

Eesti praegusele koondisele hoiab ta kõvasti pöialt ja rõhutab, et meil on väga ühtlane koosseis, aga puudu on vaid absoluutne tippmees. "Sloveenia ja Tšehhiga [suvel MM-valikmängudes] läheb raskeks. Meil on läbi Eesti korvpalli ajaloo kõige ühtlasem koondis, kus ei ole viit-kuut meest ja ülejäänud statistid," lausus Enden.

"Meil on üle 12 mehe, kes võiks koondises olla, aga meil puudub praeguses koosseisus, keda selles tsüklis nägime, Euroopa mõistes tippmängija. Kes võiks meeskonda vedada. Nagu Satoransky Tšehhil, Doncici kõrval mõni teine seal Sloveenias, Hakansson Rootsis."

"Mina loodan, et Stefan Vaaks võiks lähiajal olla selline mängija," jätkas ta. "Henri Veesaarel on ilmselt ka potentsiaali, aga kuna mina teda meeste vahel mängimas näinud ei ole, siis mina ei usu seda enne, kui näen."