Enne laupäevase mängu algust kaks-kaks viigis olnud finaalseeria otsustava vaatuse teisel perioodil nõelas Viru Sputnik 1750 pealtvaataja ees valusalt, kui Jegor Romanov viskas kaheminutilise vahega kaks väravat.

Esimese värava lõi ta siis kui külalised olid mänginud pikalt viiekesi kolme vastase vastu ja vahetult enne väravat oli karistuspingilt pääsenud üks narvalastest. Seejärel realiseeriti kontrarünnak, kus kaks ründajat pääsesid ühe kaitsja vastu.

Seitse minutit enne mängu lõppu kahandas Aleksandr Titov kodumeeskonna kaotusseisu minimaalseks, aga alles 16-aastane Andrei Pepeljajev viskas neli minutit enne lõpusireeni Kohtla-Järve meeskonna kolmanda tabamuse ja kindlustas sellega ka võidu.

Kohtla-Järve klubile on see teiseks Eesti meistritiitliks, esimene kord saavutati esikoht 2010. aastal. Narva tuli viimati Eesti meistriks tunamullu.

"Me alustasime kohe väga enesekindlalt ja põhirõhk oli kaitsel," rääkis ERR-ile Viru Sputniku kaitsja Pavel Prokopenko. "Eks meil oli müür ees. Õnneks või kahjuks suutsid vastased skoorida alles kolmandal kolmandikul. Seega meie eesmärk sai täidetud: tahtsime mängida kaitsest ja siis kiirrünnakutega need väravad ära visata ja see ka õnnestus. Õnneks suutsime ennast selle nädalaga kokku võtta ja nüüd selle lõppakordi ära teha."

Narva PSK kaitsja Kristofer Neltsase sõnul oli finaalseeria väsitav nii füüsiliselt kui vaimselt. "Esimesed kaks mängu kaotasime, siis sõitsime nende juurde ja võitsime kaks mängu ära. Oli väga raske treeneri jaoks, kõikide jaoks. Kõik see väsitab: sõit ja mäng ja trennid ja närvidest võtab ka väga palju. On väga raske mängida, kui on nii palju inimesi siin."

Kohtla-Järve SK Viru Sputnik ja Narva PSK ei suutnud sel hooajal vastaseid oma kodujääl võita. Põhiturniiril võitis SK Viru Sputnik Narvas 5:1 ja 7:1 ning finaalis. Põhiturniiri võitnud Narva PSK oli omakorda Kohtla-Järvel vastastest põhiturniiril parem kaks korda tulemusega 5:4 ja finaalis saadi põlevkivipealinnas võidud 4:3 ja 4:0.

Eesti jäähokiliidu presidendil Rauno Parrasel on siinse hoki taseme tõstmiseks siht silme ees. "Tasapisi ja nende võimaluste piires, mis Eestis on, me ülespoole rühime," tõdes ta. "Aga selleks, et nüüd see järgmine samm astuda, oleks vaja just nimelt treeninghalle juurde. Minu soovunelm on see, et Eesti klubid lisaks HC Panterile hakkaksid sarnaselt näiteks Leedule mängima Balti liigat. Ainult läbi selle tõuseb see konkurents ja muidugi noortetöö ning treenerite areng. Need asjad käivad käsikäes ja niimoodi me tasapisi ülespoole rühime."