Eesti U-18 vanuseklassi jäähokikoondis võõrustab nädala jooksul Tallinnas IIHF 1. divisjoni B-grupi maailmameistrivõistluste turniiri, laupäevases avamängus tuli tunnistada Lõuna-Korea 4:2 paremust. Pühapäeval kohtub Eesti Leeduga.

"Kui mina alustasin kümmekond aastat tagasi, siis tuli mängijaid paluda koondise juurde. Nüüd alustasid U-18 koondise treenerid meeskonna komplekteerimisel sajakonna mängijaga, laagrisse kutsuti 40 ja lõplikuks valikuks osutus 23. Kindlasti on see edasi läinud," kommenteeris Parras noortekoondise arengut. "Ka äsja U-18, U-20 koondisest välja kasvanud mängijad on juba meeste koondises põhitegijad. See on ainult hea."

Kuigi Parrase sõnul võiks Eesti jäähokil mõistagi rohkem majanduslikke vahendeid olla, on põhiprobleem juba aastaid sama: jäähalle pole piisavalt. "Raha taha jääb alati, seda ei ole kellelgi kunagi piisavalt. Kui meil oleks eelarve näiteks kaks korda nii suur kui ta on praegu, oleks hoki kaks korda rohkem nähtavam. Meie põhiline häda on aga jäähallid. Klubidel ei ole võimalik võtta uusi lapsi trennidesse, sest pole jääaega," tõdes Parras. "See ei puuduta ainult hokit, vaid samamoodi ka iluuisutamist. Kaks ala, mis on viimastel aastatel teinud Eestis korraliku tõusu, vaadates kasvõi iluuisutamise tulemusi, siis siin on kitsaskoht."

Parrase sõnul on Eesti jäähokiliidu eelarve hinnanguliselt miljon eurot. "Sponsorite leidmine ei ole mitte kunagi lihtne, aga suudame seda mingil määral teha. Kui võtame oma eelarve pulkadeks lahti, siis umbes 30 protsenti tuleb avalikest vahenditest, 70 protsenti leiame kommertstulust – piletimüük, nännimüük, sponsorrahad."

Esmaspäeval toimub Eesti olümpiakomitee erakorraline koosolek, kus ainus punkt päevakorras on EOK presidendi Kersti Kaljulaidi ametist tagandamine. "Meie vaates ei ole midagi muutunud, EOK juhtimises ei ole meie vaates midagi totaalselt valesti. Hoki on viimasel ajal isegi olnud rohkem pildis kui varem, meid on rohkem tähele pandud. Me ei arva, et oleks vaja kardinaalseid muudatusi teha," ütles Parras.