Lehist ei arvatud 2024. aasta juunis Eesti naiste epeevehklemise koondisse Euroopa meistrivõistlustel, mistõttu sportlane pöördus kohtusse selle otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Peamine küsimus puudutas nn 3+1 reeglit ehk koondise koosseisu oleks pidanud pääsema kolm sportlast Eesti edetabeli alusel ja üks toonase peatreeneri Kaido Kaaberma valikul. Lehis oli koduses edetabelis Nelli Differti järel teisel kohal ning oleks pidanud nn 3+1 reegli põhimõttel samuti EM-ile sõitma, ent alaliidu ja peatreeneri hinnangul seadis ta isiklikud huvid võistkonna omadest kõrgemale ja seetõttu teda koosseisu ei kaasatud.

Harju maakohus leidis, et vehklemisliidu juhatus kinnitas eraldi otsusega koondise moodustamise 3+1 kriteeriumid hooaegadeks 2018-20 ja 2021-22. "Kohtu hinnangul ei ole veenev hageja seisukoht, et koondise nn 3+1 reegel kehtestati juba aastal 2018 ja kehtis sealt edasi tähtajatult," märkis kohus.

"Esitatud tõenditest nähtuvalt tegelesid nii treenerite nõukogu kui ka kostja juhatus nende arutamisega ja (üle)kinnitamisega iga hooaja alguses või keskel. Sellest järeldab kohus, et kriteeriumite kohaldatavust analüüsiti ja need ka kehtestati eraldi igaks hooajaks ning ei ole alust eeldada nende tähtajatust ega vaikimisi pikenemist alates 2018. aastast. Seetõttu puudub alus eeldada reeglite vaikimisi pikenemist pärast neis sätestatud tähtaja möödumist," lisas kohus.

Hagejad ei suutnud tõendada, et alates 2024. aasta aprillist oleks vehklemisliidu juhatus kehtestanud koondise moodustamiseks eraldi reeglid. "Viimane asjakohane regulatsioon sätestas reeglid spetsiifiliselt olümpia kvalifikatsiooniperioodiks, mis lõppes 31. märtsil 2024. Pärast seda kuupäeva kaotas nimetatud eriregulatsioon kehtivuse. Hagejad ei ole tõendanud, et juhatus oleks pärast 2024. aasta 1. aprilli kehtestanud koondise moodustamiseks reeglid (3+1 süsteem või muu kriteerium). Hagejate viited varasematele praktikale, meedias esitatud seisukohtadele või 2023. aastal tehtud otsustele ei tõenda reegli kehtivust 2024. aasta juunis. 2023. aasta EM-i kohta käivad protokollid kajastavad tollase võistluse regulatsiooni ega loo õiguslikku eeldust, et sama kord kehtinuks muutumatult ka 2024. aasta juunis."

Kohus asus seisukohale, et vaidlusaluse kostja juhatuse otsuse tegemise seisuga ei olnud juhatus formaalselt kehtestanud siduvaid koondise moodustamise reegleid. "17.11.2023 juhatuse otsusest, millega otsustati "uuendada ja korrastada enne järgmise hooaja algust koondise kriteeriumeid", ei tulene kohtu hinnangul, et sellega kinnitati mingite konkreetsete kriteeriumite kehtimine."

Lisaks märkis maakohus, et saab spordialaliidu töösse sekkuda väga piiratud ulatuses. "Kohus on seisukohal, et kostjal spordialaliiduna on väga lai kaalutlusruum koondise moodustamisel ja selle reeglite kehtestamisel või mittekehtestamisel, millesse kohus saab sekkuda vaid väga piiratud ulatuses."

Lehist esindav Mart Parind kommenteeris pressiteate vahendusel, et kolmapäevane otsus on hagejatele pettumuseks. "Esmane tutvus otsusega näitab, et kohus on tõendeid käsitlenud valikuliselt, jättes mitmed olulised tõendid sootuks kõrvale. Mõnede arvesse võetud tõendite hindamisel on hagejate hinnangul tehtud olulisi vigu. Et aga otsus on siiski väga värske, nõuab selle põhjalik läbitöötamine ja edasiste sammude otsustamine aega."

Otsus on edasikaevatav Tallinna Ringkonnakohtusse 30 päeva jooksul. Hagejad otsustavad edasikaebeõiguse kasutamise lähiajal.