Saate alguses andis Kaljulaid vastulause olümpiavõitjale Erki Noolele, kes on praeguse EOK presidendi suhtes äärmiselt kriitiline. "Tippsportlane on see, kes suudab võita medaleid. Tippsportlane ei ole see, kes naeratab ja räägib, et siit on parem edasi minna ja järgmine kord tuleb parem tulemus," rääkis Nool "Impulsi" saate alguses eetris olnud videointervjuus. "Minu jaoks on see harrastaja, tore sportlane, kes suudab võib-olla olümpianormi täita, aga ei suuda seal mitte midagi korda saata. See ei ole ilmselgelt tippsport. Kui me arvame, et meil ei ole medaleid vaja, nagu president Kaljulaid ütleb, siis see ongi see suundumus," lisas Nool.

"Ma ei ole kunagi öelnud, et medaleid ei ole vaja," kinnitas Kaljulaid "Impulsis". "Regina Ermits rääkis saates "Hommik Anuga" oma lugu, kuidas ta pole olnud väga andekas ja lisas lõppu vabandavalt, et ta pole medaleid võitnud - nagu tal poleks õigust tunda oma saavutuste üle uhkust. Mina väidan, et kõik need lood koos on rohkem väärtuslikud kui ainult medalilood. Ka medalita jäämise lood on väärtuslikud. Nelli Differti neljas koht, see on lugu. Heino Lipp ei saanud üldse olümpiale, see on lugu. Tippspordil on ühiskonnale rohkem anda, kui vaatame laiemalt: mis ei tähenda muidugi, et medal ei ole see kõige tähtsam asi, mille poole tippsportlane peaks püüdlema."

Saatekülaliseks olnud spordiajakirjaniku Ott Järvela arvates on praegu Eesti spordimaastikul toimuva taga ka maailmavaateline erinevus. "Tasub meenutada 2024. aasta oktoobrit, kui Kersti Kaljulaid valiti EOK presidendiks. Väga tasavägised valimised, ilmselgelt oli tegemist ka maailmavaatelise valimisega selles mõttes, et milline president EOK-le valitakse. Kersti Kaljulaid esindas üht tüüpi, tema vastaskandidaat, teises voorus Urmas Sõõrumaa teist tüüpi. Ilmselgelt on näha, et see vastasseis ei ole pooleteise aasta jooksul mahenenud. Enamasti spordijuhtimises on nii, et kui valimised on ära, siis kui mandaat on antud, lastakse see mandaat lõpuni teenida ja siis tehakse uus otsus. Praegu on need pinged siiani üleval," tõdes Järvela.

Et Märksi peamiseks põhjenduseks Kaljulaidi umbusaldamises on EOK rahaasjadega ümberkäimine, tõi "Impulsi" saatejuht Joosep Värk teemaks ka Märksi enda ajastu vehklemisliidu peasekretärina. Näiteks kirjutati Eesti meedias juba tunamullu, et vehklemisliit korraldas Käärikul Põhjamaade meistrivõistlused nii, et arveldamine käis sularahas.

"Mina lahkusin peasekretäri kohalt 2022. aastal, andsin Aivar Paalbergile kõik väga heas korras üle. Edasi mina enam rahadega ei tegelenud," kommenteeris Märks. "Jätkasin suurvõistluste korraldajana. Olen nõus, et seal võivad olla mingid korralagedused, aga tellimused on tehtud peasekretäri, mitte minu poolt. Raha korjas tema, mitte mina. Endise riigiametnikuna on mul kogu dokumentatsioon olemas," lisas ta.

"EOK on auditeeritud organisatsioon, usun, et selles vaates on rahaasjad kindlasti korras," vastas Järvela küsimusele, kas tema hinnangul on EOK-s rahaasjad korras. "Iga organisatsiooni puhul on küsimus, millised on olnud prioriteedid, kuhu raha on läinud. Nende otsustega võib olla nõus või mitte olla, aga see tuleneb igaühe isiklikust vaatenurgast."

Kaljulaid ütles, et ainus lahkunud sponsor on EOK eelmise presidendi Urmas Sõõrumaa ettevõte US Invests. "Kindlasti ei olnud enne sellist sponsorit nagu Škoda, praegu on meil tekkinud ka selline olukord, kus hoiame paari head sponsorteadet ka kinni, et mitte selle olukorra sisse ära uppuda. Uuendasime sponsorlepinguid detsembrini. Meil puudus kindlustunne, mis saab aastatel 2025 ja 2026," rääkis EOK president.

Tippsportlaselt ja ROK-i sportlaskomisjoni liikmelt Johanna Talihärmalt küsiti, kas sportlastel ja alaliitudel on raha vähemaks jäänud. "A- ja B-kategooria sportlastele tuli toetust juurde, C-kategooriast vähendati arvuliselt mõningaid sportlasi. Mina isiklikult B-na ei tundnud vähenemist, loomulikult maksuseadused muutusid vahepeal ja sellega seoses vähenes kättejõudev summa, aga EOK poolt see osa ei vähenenud. Team Estonia süsteemis on suurem muudatus puudutanud noortesporti," sõnas laskesuusataja.

Kaljulaid täpsustas seejärel: me otsustasime, et anname alaliitudele noorte spordiraha nende kätte ja nende otsustada, kuna noortega on tihti nii, et sügisel on ühed mehed paadis ja kevadel teised. Tippspordikomisjon on sellest olukorrast liiga kaugel, pealegi väärivad alaliidud seda vastutust, et nad saaks ise otsuseid teha. Alaliidud saavad raha ise jagada, nad saavad otsustada, kas maksavad seda üksikutele sportlastele toetuseks, saadavad neid laagrisse jne. See on otsus, mille on teinud EOK juhatus - kuhu ka Erki Nool kuulub -, mitte kaks meest, nagu ta ütles."

"Noorte spordiraha on tõusnud 32 000 eurot, see on nii lühike number, et ma julgesin selle siia vahele torgata," ütles Märks. "Lõpptulemus on see, et 1,1 miljonit on jäänud A-, B- ja C-kategooria sportlastele. Aga me ei näe lisaraha mitte kuskilt. Kuulsime, et 500 000 jääb kuskile reservi, aga kus on juurdetulekud? Tean, et tõsteti mingil määral rahatasemeid, aga need summad ei klapi. November ja detsember 2025 kanti noortele üle 0 eurot ja noortel enam tugiteenuseid ei ole."

Miks noorte rahastusse tekkinud pausi ette ei kommunikeeritud? "Seda kommunikeeriti, sest süsteem jooksis oktoobrist oktoobrini ja oli teada, et tuleb süsteemi muutus. Loomulikult sellest informeeriti infotundide kaudu," vastas Kaljulaid. "Alaliitudes eeldatakse ilmselt, et asjad, mis on ühtmoodi toiminud, toimivad nii ka edasi," sõnas Järvela. "Süsteem on muutunud ja see tekitab ilmselgelt hõõrdumisi. Selle süsteemi muutmine oli EOK valik."

Tähtsal kohal oli saates mõistagi Henry ja Tõnis Sildaru näitel treenerikutse olemasolu ning see, milline peab treener olema. Näiteks tõi Järvela välja, et Eesti spordis on ilmne nii-öelda vanema ja noorema põlvkonna treenerite vaheline konflikt.

"Biokeemiliselt on tõestatud, et hirmul ei ole spordis kohta. Küll tõstab sooritust vihahormooni verre tulemine. See annab jõu. Sportlane tuleb ajada sportlikult vihaseks. Vihane poksija kaotab, sportliku vihaga poksija võidab. Mis on saali kaasaelamine? Lepime kokku, et järgmisel Eesti korvpallikoondise mängul on kõik saalis vait! Stuudios on praegu vaikus, rahvas läks ära, lülitas teise kanali," tõi Märks näite.

"Epp Mäe treenerist isa ei oma ka treenerilitsentsi, aga Epp Mäe on võitnud seitse tiitlivõistluste medalit. Tõnis Sildarul on erialased ained tehtud, see ala, kus võideti OM-il hõbemedal, sellel puudub erialane programm. Sellel puudub treenerilitsents," lisas Märks.

EOK erakorraline üldkogu tuleb kokku 27. aprillil, EOK-l on 123 liiget ning hääleõiguslikuks teeks üldkogu 62 liikme kohal viibimine; tagandamiseks on vaja enamuse häält. Eelmise nädala lõpus rääkis Märks ETV spordisaates, et loodab 70 EOK liikme toetusele. Järvela usub, et kvoorum tuleb kokku.

"Mis seal juhtuma hakkab: Tõnis Sildaru kaasus on toonud selle protsessi kaasa, mis päädib üldkoguga. Nende signaalide põhjal, mis on minu kui spordiajakirjanikuni jõudnud, on osad, kes on selle tõttu selgelt Kersti Kaljulaidi vastu, aga umbes sama palju on neid, kes on tema poolt - just selle tõttu, kuidas ta on selles kaasuses oma seisukohad võtnud ja oma väärtused seal kehtestanud. See osa on umbes viigis. Kuhu see kaalukeel langeb: see on päris võrdne, see tuleneb ka sellest, et 2024. aastal olid valimised üsna võrdsed."

Kaljulaid kutsus kõiki EOK liikmeid üles üldkogul osalema. "Mulle helistas pühapäeva õhtul pärast härra Märksi teleintervjuud palju inimesi, kes olid nõutud ja ütlesid, kas selle asja pärast kutsungi üldkogu kokku. Ma ütlesin, et selle pärast ma muidugi üldkogu kokku ei kutsu, ma kutsun selle kokku selle pärast, et 13 EOK hääleõiguslikku liiget on öelnud, et nad tahavad seda arutada. Minu arusaam on, et alaliidud ja maakondlikud spordiliidud pigem väärtustavad seda juhtimismuudatust, mille oleme teinud, aga on organisatsioone, kes on harjunud EOK-sse tulema ja millegi jaoks toetust saama. Neid toetusi enam ei ole ja nemad on meie vastu - saan sellest ka aru."

***

Heino Märks saatis kolmapäeva hommikul õiendi, mille ERR-i spordiportaal avalikustab täies mahus:

"Impulsi" saates katkestati mitmeid minu mõtteid, mis on ka arusaadav, sest saatejuht peab olema nagu jalgpallikohtunik ja hoidma mängu kontrolli all. Paraku tekkis paar kohta mis jäid tänu sellele kas arusaamatuks või muutusid 180 kraadi.

Esimene ja halvim neist oli võrdlus Epp Mäe tippu viinud isa Riho Mäe treeneri litsentsi küsimus. Rihol oli olemas viienda kategooria ja ta oli väga tõsine treener igas mõttes, nii enda arendamises kui ka võistlustegevuses ja tegi seda väga mitmekülgselt. Probleem, mida ma tahtsin esile tuua, on sportlase tiitlivõistluste medalini viinud treeneritele kehtiv nõue taas ennast ikka ja jälle tõestada bürokraatiamasina ees. Selle tulemusena peab näiteks ka Allar Levandi treener Rene Meimer minema kuulama ja vastama enda koostatud õppematerjalide sisu noortele kolleegidele. Olen arutanud mitmete tippsportlaste ja treeneritega, et võidetud tiitlivõistluste medal peaks olema nagu indulgents, mis annab kas kõrgeima kategooria või vähemalt fikseerib juba omandatud kategooria nii, et seda ei pea üha uuesti ja uuesti tõestama. Siinkohal vabandan Epp ja Riho Mäe ees oma ebaõnnestunud väljaütlemise eest. 

Teine minu arust täiesti väär arusaam on see, kui treenerilitsentsi võrreldakse mootorsõidukijuhiloaga. Esiteks on treeneri kutsetunnistus vabatahtlik ja juhendamine on lubatud ka ilma nimetatud dokumendita. Teiseks, liikluses osaleb mitte treener, vaid sportlane, treener on paremal juhul kaardilugeja või kaasreisija ja mulle ei meenu ühtegi seadust, mis nõuaks kaardilugejalt või kaasreisijalt juhiluba. Vastasel juhul oleksid meie rongid suhteliselt tühjad. 

Enne saatesse minekut sain kolm telefonikõnet, kus hoiatati, et mind rünnatakse ja ma pean jääma iseendaks. Minu vastus oli kõikidele sõpradele sama - ma olen Kohtla-Järve poiss, otse Sompast, kui ma kardaks, oleks ma terve lapsepõlve pidanud toas istuma...

Minu rõõmuks ja hoiatajate mõtte kinnituseks ei pidanud ma isiklikku rünnakut kaua ootama. Korraks viirastus lapsepõlv ja mul oli raske muiet tagasi hoida, ma ju lähen ikka õue, seal ootavad ju lisaks kaklusele ja kivisõjale ka jalgpall ja jäähoki ning sõbrad. 

Lugupidamisega

Heino Märks