Alates sellest, kui Heino Märks tuli märtsi keskpaigas välja Kersti Kaljulaidi tagandamise sooviga, on teema pingeid üles kruvinud päevast päeva, aga selle käigus on paljudel jäänud üha segasemaks, mida presidendile täpselt ette heidetakse.

Miks toimub esmaspäeval EOK erakorraline täiskogu, sellest rääkis ERR otsustava päeva eel Õhtulehe sporditoimetuse juhataja Mart Treiali, umbusalduse vastu oleva Eesti Kergejõustikuliidu presidendi Madis Kallase ning umbusaldamise pooldaja Eesti Purjetamise Liidu presidendi Sven Nuutmanniga.

"Meie hinnangul on see õhk läinud nii paksuks, et me ei saa öelda, et mitte midagi pole muutunud. Spordirahvas, kahjuks pean ütlema, pole kunagi varem nii lõhki olnud. Siin on väga erinevad emotsioonid segunenud. Aga ma ei näe, kuidas on võimalik siit väga lihtsalt edasi minna, nii et saad kaasata raha, spordirahvas ja klubid on rahul ja usaldus on taastatud," rääkis Purjetamise Liidu president Sven Nuutmann.

"Me ei pea kõiges olema ühte meelt. Me võime vabalt jääda eriarvamusele. Aga täna peamine probleem on see, et see usutavus on ära kadunud. Et kas päriselt aetakse spordiasja ja teine on see, et avalik vastuseis on läinud lihtsalt niivõrd suureks," lisas Nuutmann.

"Minul on alati üks põhimõte olnud see, et ma ei lähe kaasa mingisuguste hoovustega," sõnas kergejõustikuliidu president Madis Kallas. "Kui meil endal, antud juhul kergejõustikuliidul ja ka minul kui kergejõustikuliidu presidendil, ei ole tänasele presidendile ega ka asepresidendile Gerd Kanterile, ka tegelikult peasekretärile etteheiteid. Kõik need kasvuraskused, mis olid, kui nad said ametisse, need on ka meie hinnangul ületatud. Kui on probleeme olnud, siis oleme alati rääkinud ja suhelnud ja nii on olnud."

Praegusele EOK juhatusele on ette heidetud läbipaistmatut rahakasutust, Eesti sporti lõhestavat tegutsemist ja ka Kaljulaidi juhtimisstiili.

"Mäletan, ma tegin ise sügisel põhjaliku loo, et aasta sai mööda, et kuidas siis on. Mina rääkisin EOK juhatuse liikmetega, et aru saada, milline on elu n-ö Kersti valitsemise ajal. Rääkisin anonüümselt, kuna ma ei tahtnud sellist PR-juttu kirja panna ja sealt joonistus juba päris murettekitav pilt välja. Juhatuse liikmed ise ei saa aru, kuhu EOK tüürib, võib-olla stiil on selline natuke autokraatlik, kellele ei sobi, kellele sobib. Ta ei jaga spordist nii palju. Erinevaid asju toodi seal välja," selgitas Õhtulehe sporditoimetuse juht Mart Treial.

"Siis läheme paar kuud edasi ajas, oli detsembris täiskogu, üldkogu... mingisugune EOK kogunemine. Seal tutvustati liikmete seas läbiviidud uuringut ja liikmete enamus oli, et nemad ei saa aru, kuhu suunas EOK tüürib, mis on fookus. On see tippsport, on see rahvatervis, midagi kolmandat, neljandat, viiendat? Selline üldine rahulolematus, see on taustal kogu aeg hõõgunud," jätkas Treial.

"Okei, Heino Märks ka alguses, teabenõue, rahaasjad... Tundus alguses väga tõsine, väga asjalik asi, et okei, äkki on rahajamad. Väga huvitav, vaatame mis sealt koorub! Aga lõpuks, kui EOK teabenõudele vastas, ma ütlen mul mingit finantsharidust ei ole, aga ei ole kuskilt eriala mõttes adekvaatsetelt inimestelt, mingitelt majandusinimestelt jäänud mulje, et kuulge-kuulge, pahandus on ja vaja auditit või mida iganes. Aga kui näen jälle nädal-kaks hiljem see sama Heino Märks, keda ma isiklikult ei tunne, mul ei ole mingit arvamust tema suhtes, aga tuleb välja avalik kiri EOK-le, paneb jälle mingid küsimused ritta, rahateemad ja siis ma loen neid ja vaatan okei, mingi peast öeldes kaks-kolm küsimust on sellised, et kuule, härra Märks, et kui sa teemasse süveneksid, need vastused on öeldud," lisas Treial.

"Diskussioon on tekkinud, kui seesamune olümpiajärgne periood, kus ideaalis oleks võinud Eesti rahvas olla ühtne ja nautida seda ühtekuuluvustunnet, aga kahjuks meil selle medali nautimise aeg jäi lühikeseks," märkis Nuutmann. "Kui tekkis juurde, et medalid ei ole olulised, tippsport on lihtsalt üks osa sellest EOK-st. Liiga palju hakkas tulema sellist tunnet, et aetakse ka sassi, mis meetmetega medalid tulevad või kas medalid on olulised. Me ei rääkinud absoluutselt, mis puudutab seda treenerikutse poolt, sest see on meil endal samamoodi väga oluline. Siia juurde võib panna selle kolmanda põhjuse, mis on rahateemad. Üllataval kombel on raha vähemaks jäänud, mitte ei ole seda juurde tulnud."

Nii mõnelegi meeldib antud olukorda võrrelda mulluste Eesti Jalgpalliliidu presidendivalimistega, kus olid selgelt kaks meeskonda oma kindla tegevusplaani ja visiooniga.

"Meenub eelmisest aastast Pohlak versus Klavan, siis olid päriselt leerid. Avalikkus võis aimata, sai aru, kes need on ja mis need on," ütles Treial. "Siin on praegu ikkagi, nagu Heino Märks ise ütleb, et ta on suvaline tüüp tänavalt, on hakanud mingit asja ajama. Seda ma otseselt tõe pähe ei võtaks, aga avalikus ruumis kedagi teist tegelikult ju ei ole. Isegi Erki Nool näiteks... Ei ole Heino ja Erki kuskil koos möllamas. Erki on Erki, tal on oma jõulised arvamused. Nad pole minu jaoks 1+1, kokku mingisugune tiim. Ma ei saa küll kogu kergejõustikurahva eest rääkida, seal on kindlasti ka teisi arvamusi, aga mul on täpselt sama tunne, et ma ei saa aru, mis on see täpne plaan. Mis on need täpsed etteheited," lisas ta.

"Mida soovitakse muuta, kui umbusaldus peaks läbi minema. Arvan, et antud juhul teeks see Eesti spordile pigem kahju, selle asemel, et osapooled omavahel kokku saaks, räägiks, arutleksid," märkis Kallas. "Kui füüsiliselt ei saa, helistagu, arvan, et kõigele saaks vastused. Mida ma kindlasti tahaks rõhutada, et kui juba selline arutelu on ühiskonnas tekkinud, arvan, et see on ka hea võimalus praegusele EOK juhtkonnale vaadata, miks on selline olukord tekkinud."

Neljapäeval ilmus uudis, kuidas Erika Salumäe tegi Erki Noolele ettepaneku EOK presidendiks kandideerida. Kuigi Nool andis nõusoleku, siis esmaspäeval kümnevõistluse olümpiavõitjale häält anda veel ei saa. Kandidaatide esitamisel tuleb lisaks 15 liikme toetuse kogumisele saata vajalikud dokumendid EOK sekretariaadile hiljemalt neli nädalat enne valimisi täiskogul.

Kas kergejõustikuliidu president on isiklikult Noolega sellel teemal rääkinud? "Ei ole. Kui ma seda uudist nägin, siis kohe meenus 2012, kui Erki Nool oli minu asepresidendi kandidaat, kui ma kandideerisin EOK-sse. Lihtsalt tekkis selline mõte. Aga ei ole rääkinud, ei ole arutanud ja pigem oli see mõnevõrra üllatuslik, et ei ole jõudnud ka kellegagi arutada, et kas see on mingi ametlik strateegia, kas tema ongi vastaspoole kandidaat. Meie jaoks on liiga palju küsimusi praegu, et selle protsessiga mingilgi moel kaasa minna," rääkis Kallas.

EOK-l on liikmeid kokku 123, presidendi tagandamiseks on vaja enamuse häält. Tähtajaks registreerus või sai volituse üldkogule 98 liiget.

"Mida rohkem liikmeid kohale tuleb, seda väiksem on tõenäosus, et umbusaldamine läheb läbi. Kardan on vale sõna, sest mul ei ole vahet, kuidas see lõpeb. Aga kasutan seda sõna ikkagi. Ma kardan, et paljud jäävad sellele seisukohale, et see on kuskilt tühjast üles tõmmatud. Sellist tagasisidet olen mina kõige rohkem kuulnud. Alternatiivplaani ei ole, et see on täitsa mõttetu teema või et peksame toa tühjaks, aga mingit plaan B-d ei ole, siis me ei hakka kohale tulemagi. Aga see võib lõppeda sellega, et see kriitiline mass tuleb kohale ja siis sealt leida need 51 protsenti, väiksed pahased alaliidud, siis läheb täitsa nugadele Kersti vaatest," ütles Treial.

Otsepilti EOK erakorraliselt üldkogult näitab ERR-i spordiportaal esmaspäeval algusega kell 13.