EOK president Kersti Kaljulaid ja teised juhatuse liikmed on sattunud viimastel nädalatel aina suurema surve alla. Etteheiteid on omajagu, alates Tõnis Sildaru treenerikutsest, Kaljulaidi juhtimisstiilist kuni EOK eelarveni. Igatahes on Eesti spordirahvas lõhenenud ning varem kaitsejõudude kehalise kasvatuse ja spordi ülemana töötanud Heino Märks edastas eelmisel nädalal EOK-le 13 liikme allkirjad, mis on vajalik erakorralise üldkoosoleku korraldamiseks. Koosoleku peamiseks teemaks oleks Kaljulaidi tagandamine.

Tohver kinnitas, et EOK sai Märksi edastatud allkirjad kätte ning leppis täitevkomiteega kokku, et erakorraline täiskogu toimub 27. aprillil.

"Faktid on tähtsad, faktidest ei tohi mööda vaadata ja neid ei tohi ka keerata," ütles Tohver esmaspäevasel pressikonverentsil. "Üldpilt võiks olla väga selge: EOK kulutuste põhirõhk on tippspordil, sinna läheb üle 90 protsendi EOK eelarvest."

Peasekretär selgitas, et 2024 aasta lõpus, mil uus juhatus organisatsiooni üle võttis, oli EOK enam kui 400 000 euroga miinuses ning aasta enne seda oli miinust üle 100 000 euro. "2025 suutsime selle trendi ümber keerata. Jah, lõpetasime aasta miinusega, etteplaanitud miinusega - 375 000 eurot. Aga 2026 on eelarve tasakaalus. Loodame, et see sinna ka lõpuks jõuab," lisas Tohver.

"Oleme selle saavutanud läbi kärbete, oleme kärpinud üle 400 000 euro EOK tegevusi. Mitte spordiga seotud tegevusi, vaid toetavaid tegevusi. Nende tegevuste maht on langenud pea poole võrra. See on koht, kus kokkuhoid on spordile kõige kaudsem. See ei ole ideaalne, me heameelega ei teeks seda, kõik need asjad on olulised terviku loomiseks. Aga antud majanduslikus situatsioonis ei ole muu võimalik," ütles peasekretär, lisades, et kärpeid on tehtud juhtimis- ja personalikuludes, sealhulgas turunduse ja kommunikatsiooni valdkonnas.

Riik otsustas suurendada Team Estonia rahastust perioodil 2026-2028 kahe miljoni võrra aastas ning EOK otsustas alaliitudele jagada sellest kahest miljonist 1,5 miljonit. "Tänase seisuga on 2027-2028 riigieelarve strateegias 1,5-miljoniline kärbe endiselt sees. Teeme tööd kultuuriministeeriumiga, et see kärbe ei realiseeruks, aga juhul kui ta tuleb, siis oleme jätnud kärpe jagu raha välja jagamata, et ei peaks uuesti kärpima hakkama," rääkis Tohver. EOK ei ole kärpinud Sport Koolis projekti, millega tahetakse jõuda üle riigi.

Tohver ja Kanter rõhutasid läbipaistvuse tähtsust ning ütlesid, et EOK plaanib teha muudatusi, et eelarveline info oleks kõigile kättesaadavam. "Oleme muutnud EOK kinnitatava eelarve oluliselt detailsemaks. Oleme pannud eelarve vastavusse raamatupidamise kontoplaaniga, loonud auditikomitee, kes vaatab üle meie majandusaasta aruanded ja võtnud kasutusele eelarveprogrammi VEERA," rääkis Tohver. "Loome EOK lehele eraldi sektsiooni aruandlusega, kus paneme üles täitevkomitees ja esindajate kogus kinnitatud eelarved, paneme sinna majandusaasta aruanded, et neid ei peaks otsima teatmikust või äriregistrist. Me ei ole jõudnud seda veel teha, teeme seda õigepea."

Treenerikutse süsteemi muudatusi kaardistatakse

Kanter andis ülevaate treenerikutse süsteemist ning selle kaasajastamisega seotud tähtaegadest. "On valmimas selge tegevuskava, mis vastaks tänastele ootustele. Kutsesüsteem on meil väga pikalt juba toiminud, aga kindlasti on mitmeid asju, mis võiks olla kaasaegsemad ja seda on kaardistatud," ütles EOK asepresident.

"Treenerikutse eesmärk on tagada, et sportlasi juhendaksid kvalifitseeritud treenerid, kelle teadmised on ajakohased, töö on turvaline ja tegevus vastaks professionaalsetele ja eetilistele standarditele. Ühtne kutsesüsteem toetab sportlaste arengut ja Eesti spordi usaldusväärsust tervikuna."

Kanteri sõnul selgitab spordikoolituse ja -teabe sihtasutus EOK täitevkomiteele reformi tegevuskava 14. aprillil, nädal hiljem jagatakse infot ka alaliitudele. "Kogu tegevus, mida koolituse sihtasutus on kaardistanud eelmise aasta jooksul, on seotud selgelt treenerikutse arenguvajadustega ja sellest lähtuvalt koostati treenerikutse arenguvisiooni dokument. Kui dokument on valmis, siis tekib sinna tegevuskava, mille alusel hakkame süsteemi uuendama," selgitas Kanter.

Lisaks on kohtutud kutsekomisjoniga ning sisendit oodatakse alaliitudelt ja treenerite liidult ning mai alguses on plaanitud ümarlaud, kus veel ülejäänud osapooled saaksid oma sisendi anda.

"Protsess on kindlasti pikk, kogu see treenerikutse teema sai alguse eelmisel aastal sisevaatega. Loodetavasti suve lõpus või alguses on selge sisend, kuidas edasi minna. Mis puudutab premeerimist ja aasta treeneri valimisest. Täna üheski asjas ette ei tõtta, võtaks sisendi, vaidleks asjad läbi, arutaks täitevkomitees ja langetaks otsuseid," lisas Kanter.