Eesti Olümpiakomitee (EOK) president Kersti Kaljulaid on mitmete spordikogukonna liikmete poolt surve alla pandud ja käivitunud on allkirjade kogumise aktsioon, et istuv president ametist tagandada. Vikerraadio traditsiooniline spordisaade "Spordipühapäev" võttis pikemas käsitluses luubi alla Eesti spordi juhtimise ja uuris neljalt Eesti Olümpiakomitee liikmelt, miks on õhk pingetest paks, kui palju spordijuhte usaldatakse ja mille üle tuleks erakorralisel üldkoosolekul diskussiooni pidada.

Intervjuu Toivo Asmeriga algab artiklile külge pandud raadioloos 8.55 ja Gerd Kiiliga 16.08.

Varem kaitsejõudude kehalise kasvatuse ja spordi ülemana töötanud ning erinevate alaliitude juhatusse kuulunud Heino Märks kogub allkirju Eesti olümpiakomitee presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks. Tõenäoliselt saadakse vajalikud 12 häält ka kokku, et erakorraline üldkoosolek korraldada.

Esile kerkinud murekohad on omavahel põimunud, aga üheks suureks ajendiks olid Milano Cortina taliolümpiamängud, kui Henry Sildaru võitis freestyle-suusatamise rennisõidus hõbemedali. Tegemist oli Eesti esimese olümpiamedaliga alates 2022. aastast, mil õde Kelly Pekingis pargisõidus pronksi pälvis. Henry Sildaru ja isa Tõnis võeti pärast olümpiat Tallinnas suursuguselt vastu, aga tähistus asendus kiirelt debati ja vaidlusega: alates Tõnis Sildaru treenerikutse puudumise üle, selle üle, et Eesti Olümpiakomitee president Kersti Kaljulaid ei surunud olümpiakangelaste kätt ja ka selle üle, kuidas Kaljulaid EOK-d juhtinud on.

Eesti Autospordi Liidu president Toivo Asmer ütles Juhan Kilumetsale, et vaidluste tõttu saab Eesti spordirahva imidž kannatada. "Olen korduvalt rääkinud, et kui kaks spordimeest lähevad oma asjadega kohtusse - hea lugeja ju tegelikult ei tea täpselt, mis on kellegi positsioonid - siis öeldakse, et kaks lolli ronisid meediasse oma asju klaarima. See on väga halb, üldiselt spordi ümber käiv möll," ütles Asmer.

"Mida spordi toetajad ja abilised mõtlevad? Eks nad mõtlevadki, et lõppeks see jama nüüd ära. Vaatame, mis edasi teeb, kas ma täna üldse raha annan?"

Asmeri sõnul toovad tehnikalad Eestile palju medaleid, au ja kuulsust, kuid EOK toetus pole kunagi olnud märkimisväärne. "Nii minimaalne, kui üldse saab. Kui Autospordi Liit saab nii palju toetust, et rahvusvahelise autoliidu (FIA) aastamaks ära maksta, siis oleme õnnelikud," ütles ta. "Nüüd on Team Estonia, selle raames saame noortele sportlastele mõne tuhande. Aga kui tehnilisi alasid tervikuna vaadata, siis saaksime vabalt EOK-ta hakkama ja ei oleks midagi katki, mõni asi võib-olla isegi parem."

"Kui olid viimased valimised ja kuulasin debatte, ka praegu ametis olev president, siis hüüdlaused kõlavad. Ametis olev president sai kõvasti sugeda, et ei ole väärikalt esindanud ja rahasid toonud. Täna, nii palju kui mina tean, on sama seis, nendes plaanidest pole vist väga kaugemale jõutud," lisas Eesti Autospordi Liidu president. "Sõõrumaa tegi tegelikult minu arust väga head tööd, ju Kersti Kaljulaidil ka asi paraneb. Aga kui täna vaadata, siis üks asi on finantsiline pool ja teine on teatud arusaamatused teatud sportlaste ja nende treenerite vastu võtmisel. Need on minu jaoks äärmiselt ebameeldivad asjad."

Asmeri sõnul oleks vaja läbi arutada, mida Eesti spordis tervikuna vaja on ja mille eest seistakse. "Üks asi on kehakultuur, see on rahva liikumine ja terviseradadele viimine, selle vastu ei vaidle keegi. Inimese tervis on number üks," sõnas ta. "Aga number kaks on sport, mille nimel me kõik asju ajame ja pingutame, et tuua Eestimaale ja Eesti rahvale au ja kuulsust. Kuidas seda poolt nüüd riiklikul tasandil, olümpiakomitee tasandil turgutada?"

"Kindlasti oleks debatti vaja korraldada, kindlasti! Nüüd on aeg läinud, uus president, asepresidendid, kogu juhtkond on sisse elanud. Täna oleks õige aeg arutada, kuidas me edasi läheme."

Asmer tõdes, et Eesti tehnikalad on mõtisklenud eraldi organisatsiooni asutamise üle. "Kui olid eelmised valimised, siis tehniliste alade presidendid kogunesid omaette. Ma olin ka seal, arutasime mitu korda, mis meie ettepanekud on. Tegelikult on kõlanud selline mõte, et meil võiks olla tehniline liit, organisatsioon omaette, eraldi olümpiakomiteest," ütles ta.

"Siis leidsime, et see pole ikka võib-olla õige. Et kui olümpiakomitee tuleb meie juurde ka rõõmsa näoga, et teeme koos, siis võiksime jätkata. Täna mõtleme ka selle peale. Aga kuidas ikka õige oleks? Kui olümpiakomitee saab riigilt kindla summa raha, sponsorid annavad kindla summa Eesti spordi arendamiseks. Aga me oleme ju kõrvale jäänud."

"Mida me siis edaspidi ootame, ootus-lootus. Et me saaks tuge, oskused on olemas, inimesed on olemas, noori ja andekaid sportlasi tuleb kogu aeg peale. Mis on rängalt puudu, on finants," lõpetas Eesti Autospordi Liidu president.

Korvpalliliit jääb Kaljulaidi umbusaldamise küsimuses neutraalseks

Finantspoolt tõstis esile ka Eesti Korvpalliliidu peasekretär Gerd Kiili, kelle poole teemaga pöördudes andis ta kohe üheselt mõista, et nemad Kersti Kaljulaidi ei umbusalda.

Kas see on toetus või neutraalsus? "Meie seisukoht on see, et teeks tööd. Kõigil on seda piisavalt teha, me ei näe, et umbusaldamine või mitte-umbusaldamine Eesti spordi olukorda paremaks teeb. Me oleme nii-öelda neutraalsed, ei ole selle asjaga kaasa läinud," ütles Kiili Ivar Lepikule. "Meie koostöö on olnud üürike. Indiviidi tasandil on kindlasti igal inimesel õigus midagi arvata, mitte rahul olla, või vastupidi rahul olla."

Kiili sõnul ei olegi Eesti spordis kõigile sobivat inimest ja lahendust, sest kitsaskohti on liiga palju. "Korvpall on väga populaarne ja enesearmastuslikult tahaks öelda, et kõige populaarsem spordiala Eestis, aga kahjuks lähiajal me olümpiavõitjaks ei tule. Kuidas väärtustada seda eestlust ja Eesti inimestele korda minemist versus medal võistlustel?" ütles korvpalliliidu peasekretär.

"Kõige suurem tahk on rahastus ja Eesti - nii spordi, aga just eelkõige treenerite rahastus. Kui suudame seal teha switch'i ja märgatava switch'i - mitte, et kamba peale miljon siia või tänna - siis ootab meid ees tulevik."

"EOK rahastus tuleb ju paljuski riigilt. See on EOK ülesanne eraraha kaasata. Kersti vist ütles oma kampaanias, et Eestis on piisavalt edukaid ja uusi edukaid. Kui suudaksime kaasata sealt, mitte kümne või saja tuhande kaupa, vaid miljoni kaupa, siis võiks küll EOK-le suure pai teha. See avaks ukse alaliitudele, aga ka klubidele," lisas Kiili.

Rahvusvaheline korvpalliliit (FIBA) valis mullu kevadel Eesti üheks 2029. aasta korvpalli Euroopa meistrivõistluste alagrupiturniiri korraldajaks ning tegi seda piisavalt suure halli puudumisest hoolimata. EOK on algatanud uue, multifunktsionaalse halli arenduse, kuid EM-iks see selgelt valmis ei saa.

"See ei sõltu EOK-st ja korvpalliliidust. Superhall tuleb ja EOK on selle veduri otsa pandud ja leidnud inimese, kes seda veab. Ei saa öelda, et sellega ei tegeleta. Nüüd on küsimus, kas lähitulede valguses see formuleerub ka mingitest otsustest," ütles Kiili.

"See ei ole kellegi suunas kriitika, aga me oleme Eesti ühiskonnas endale pannud medaleid kaela kui menetlemise maailmameistrid. Loodan, et superhall saab toimuma vähemalt lähima kümne aasta jooksul, mitte lähima 20 või 30 aasta jooksul. See on ka võimalik, aga ma pooldaks seda kümne aasta mõtet."

"Kui korvpallil ei oleks praegu sellised ajad, siis ei olekski see asi lauale tulnud. Juba seepärast meiega arvestatakse. Üks asi on hall, aga teine asi hall, kus on väga oluline osa Eesti spordist. Selle tõttu korvpalliliidu arvamusega arvestatakse," lisas Kiili.

Korvpalliliidu peasekretär ütles, et Eestis on jõutud punkti, kus spordiga arvestatakse ka suures pildis. "Kiitus neile, kes on tulnud medaleid ja ka suurtele pallimängudele, kiitus ka EOK-le. Oleme jõudnud sinna kohta, kus sport peab saama ka valimistel väga tulise debati ja ma ei räägi EOK juhi valimistest. Sport ei ole metseenide ja omaalgatuslik tegevus, sport on Eesti riigi jätkusuutlikkuse oluline alustala. Oleme jõudnud spordiga sinna, kus meiega peab arvestama," sõnas Kiili.

"Just korvpalliliidu näitel: meie enda suutlikkus peab kasvama, ka raha kaasamisel, aga riigi panus ja EOK suutlikkus ka. Need peavad käima käsikäes, ei saa ühte jalga longata," lisas ta. "Elu läheb kallimaks, aga alaliidud peavad ise olema tublimad, riik ja EOK peavad selles mängus liidri rolli võtma."

Olulise punktina tõi Kiili välja ka treeneri rolli defineerimise ja väärtustamise. "Eesti spordis saavad juhtuda suured asjad siis, kui Eesti ühiskonnas saab treeneri amet väärtustatud. Nii rahaliselt, aga ka positsioonina. Siin on meil kõigil väga palju tööd vaja teha," lõpetas korvpalliliidu peasekretär.