Eesti Olümpiakomitee (EOK) president Kersti Kaljulaid on mitmete spordikogukonna liikmete poolt surve alla pandud ja käivitunud on allkirjade kogumise aktsioon, et istuv president ametist tagandada. Vikerraadio traditsiooniline spordisaade "Spordipühapäev" võttis pikemas käsitluses luubi alla Eesti spordi juhtimise ja uuris neljalt Eesti Olümpiakomitee liikmelt, miks on õhk pingetest paks, kui palju spordijuhte usaldatakse ja mille üle tuleks erakorralisel üldkoosolekul diskussiooni pidada.

Intervjuu Tarmo Voltiga algab artiklile külge pandud raadioloos 22.55.

Maakondlikke spordiliite koondav Eestimaa Spordiliit Jõud on otsinud oma kohta päikese all juba mitme EOK juhtkonna ametiajal. Põhiline küsimus seisneb selles, kas olümpiakomitee hinnangul sellist organisatsiooni Eesti spordile vaja on või mitte. Jõud korraldab tuhandete osalejatega Eestimaa tali- ja suvemänge.

Jõudi peasekretär Tarmo Volt tõdebki, et probleemid, millele nemad lahendust otsivad, pole seotud ainuisikuliselt Kersti Kaljulaidiga. Otsest kontakti EOK presidendiga poolteise aasta jooksul esinenud polegi. Samas annab pikk spordis töötamise kogemus Voldile kindlasti tunnetuse, kuidas EOK praeguses olukorras edasi liikuma peaks.

Ta ütleb, et praegustel spordijuhtidel, sealhulgas Eesti Olümpiakomitee käilakujudel, on kindlasti vaja suurendada usaldust, mida spordiringkonnas nende vastu tuntakse. Praegu on see usaldus justkui poolik. "On EOK-s kahte moodi liikmeid. Ühed on need, keda rahaliselt toetakse ja teised on need, kes lihtsalt hääletavad. Me kuulume teiste hulka," ütles Volt Vikerraadiole.

"Kui varem EOK toetas Eestimaa tali- ja suvemängude läbiviimisel, siis praegu on see kuhugi kadunud. Kuna me otse suhelnud ei ole, suhtlus on väga pealiskaudne ja kui nüüd üldse rääkida, siis pole aastaid mingit arutelu toimunud. On lihtsalt korralised koosolekud ja need on olnud väga kiired, näiteks 45 minutiga tehakse ära kõige tähtsam üldkoosolek, kus pole ei küsimusi ega arutelu. Seetõttu on üldse pikem arutelu vajalik, kui liikmed seda soovivad," lisas Volt.

Tema sõnul tegeleb EOK maakondade spordiliitudega, kuid Jõud on see organisatsioon, kes selle võrgustiku koostas. "Meid ei peeta nii tähtsaks, sest see on hea võrgustik, mida ära kasutada kogu liikumisharrastuse arendamisel. Eestis sellist võrgustikku ei ole, see on ajalooliselt Jõudi loodud," ütles Volt.

Mida arvab tema sellest, kuhu peaks Eesti Olümpiakomitee oma fookuse eelkõige sättima? On see organisatsioon eelkõige tippspordis võimaluste loomiseks, või tuleks rohkem arendada liikumisharrastust? "Kindlasti tuleb lähtuda praegusest põhikirjast, tuleb tegelda ka liikumisharrastusega. Minu arvates on prioriteet ikkagi noortel ja tippspordil, siis vastavalt põhikirjale ei tohi unustada ka liikumisharrastust," vastas Volt.

"Vaadates EOK eelarvet, siis liikumisharrastusele läheb sealt viis kuni kümme protsenti. Kogu aur lähebki tippspordi peale, mis on ka õige, aga kui omal ajal ühendati Eesti Spordi Keskliit ja EOK (organisatsioonid ühendati 2001. aastal - toim), siis on selge, et [EOK] pidi võtma ka selle funktsiooni üle, mida varem tegi Eesti Spordi Keskliit. Sellest tuleb lähtuda, kuni põhikirja muudetud ei ole."

Alates 2024. aastast on spordiliit Jõud tegutsenud ilma riigi rahastuseta ja erinevalt varjusurma vajunud Eesti Koolispordi Liidust on Jõud suuresti tänu sponsoritele ja kirglikele inimestele tali- ja suvemänge ikka korraldanud.

"Kui rääkida üldse Eesti spordi juhtimisest, siis meie kogemus - läbi selle, et oleme erilises olukorras, kuna organisatsiooni on tühistatud - siis näen, et toimis selline autokraatne juhtimine. Tihtipeale otsustavad asju need, kes ise reaalselt spordi korraldamisega ei tegele. Vaikses kabinetivaikuses ja see on kindlasti vale. Meilt võeti riiklik toetus ära ilma igasuguste läbirääkimisteta. Lihtsalt asekantsleri otsusega ja nii spordi juhtimine ei tohiks toimida," rääkis Volt.

"EOK pole otseselt seotud, aga kaudselt käis see EOK teadmisel. Peale seda vaatame ise, kuidas hakkama saame. Me oleme tänu oma liikmetele, tänu projektipõhisele tegevusele ja sponsorlusele hakkama saanud ja päris hästi hakkama saanud. Toimetame rõõmsalt edasi ja ei pea enam käsu korras tegema teatud asju, mida meil põhikirjas ei ole," lisas ta.

Kas sellises olukorras on Jõul üldse Eesti Olümpiakomiteed vaja? "Eestis on kõige tähtsam spordiorganisatsioon EOK ja kuna me juba ajaloolised liikmed oleme, siis ka seal edasi toimetame. Nii palju kui meid arvestatakse," vastas Volt. "Kindlasti on üks organisatsioon, kus Eesti sport saab koostöös areneda, vajalik."