Teie tagandamiseks on asunud allkirju koguma Heino Märks ja tema väidab, et teie juhtimisstiil on autoritaarne ja spordirahvast lõhestav. Sellele on sekundeerinud Erki Nool, kes on lisaks heitnud ette Henry Sildaru näitel, et te ei väärtusta piisavalt sportlast ja medalit. Kuidas te ise seda konflikti näete ja kuidas hindate praegust sisekliimat?

Kõigepealt pean ütlema, et ma ei tea, kuidas teab Heino Märks, milline on minu juhtimisstiil. Seda teavad näiteks Raivo Rand ja teised inimesed, kes juhatuse ruumides on. Loomulikult on meil juhatuses eriarvamusi ja peabki olema, sest me teeme päris suuri muudatusi.

Mul on heameel, et sellel nädalavahetusel on diskussioon läinud kaugemale konkreetsetest isikutest ja seepärast arvan, et võiksime Sildarudest ainult nii palju rääkida, et tervitame Henryt ja soovime talle õnne maailma karika [sarja] võidu puhul.

Diskussioonis on sõelale jäänud kolm peamist teemat ja mingis mõttes on need kõik seotud treeneritega. Meil on üle 4000 treeneri ja ma arvan, et enamus lapsevanemaid, sportlasi ja lapsi mõtlevad heldimusega oma treeneritele. Aga küsimused, mis on tekkinud, on mida ja kuidas saab ja võib teha selleks, et sportlast ette valmistada suurteks tulemusteks.

Siin on sõna võtnud nädala jooksul päris mitmed inimesed. Allar Raja sportlaskomisjoni esimehena rääkis sellest, kuidas keegi ei tohi sportlaselt ära võtta tema agentsust, tema isikut. Kuulsime [pühapäeval] Regina Ermitsat ja Susan Külma samal teemal rääkimas, Gerd Kanter on samamoodi öelnud, et sportlane on eelkõige iseseisev inimene, iseseisev isiksus ja tema on kõige tähtsam.

Ükski eesmärk, rahvuslik uhkus ei saa olla olulisem kui sportlane.

Teine teema, mis on selgelt välja tulnud, on seotud sellega, kas treeneritel peab olema kvalifikatsioon. Ja siin mulle tundub, et avalikkus on jõudnud üsna ühte punkti sellega. Kui asi puudutab alaealisi, siis kindlasti - laste treeneril peab olema kvalifikatsioon, teist varianti ei ole.

Suurte osas on arvamused erinevad, ka alaliitude praktikad on erinevad. Kergejõustikuliit näiteks väga harva ja erandina akrediteerib kedagi, kellel ei ole treenerikutset. Mõnes teises alaliidus on seda rohkem. Sellepärast me viimases infotunnis, kus alaliitudega saame neid asju arutada, algatasimegi selle protsessi. Kas peaksime leidma ühise meetodi, on see suhtumiste paljusus aktsepteeritav? Ja kui on, siis kuidas me edaspidi kohtleme treenereid, kui nad on töö ära teinud? Tekkinud vaidluses ju sportlane sai medali, treener oli võistlusel kaasas – juhendaja õigemini, kuna kutset ei ole. Ja öelda nüüd pärast, kutsud kellegi kraavi kaevama ja ei maksa talle siis töötasu, sest polnud pabereid, ei ole ilmselt õige. Ei ole ühtset seisukohta täna ja ma arvan, et on mõistlik, et läbi infotunni, läbi küsitluse alaliitude hulgas, me tegeleme selle teemaga.

Ja viimane teema, mis on jäänud sõelale, on treenerite koolitus. Toomas Tõnise juhtimisel on Eestis välja arendatud eriti hea treenerite akrediteerimise mudel, millele põhineb ka muide riiklik treeneri toetus. Lapsevanemad saavad teada, kes on nende lapse treener, kui valmis ta on tegelikult metoodiliselt. Mis on veel oluline, on see, et me oleme ette valmistanud muutused selles süsteemis. Süsteem on hea, aga alati on vaja sisu kaasajastada: meil ei ole täna e-testimise keskkonda, meil ei ole võimalust teha e-koolitusi.

Jarko Koort, meie spordikoolituse juht, on leidnud sellisest huvitavast kohast, kust ilmselt EOK varem ei ole raha saanud, aga justiits- ja digiministeeriumist eelmise eelarveperioodi lõpul, et saaksime e-võimalust sisse tuua. Täna seda üldse ei ole.

Tulengi kohe raha teema juurde. See on ka üks kriitika olnud, et see ei ole piisavalt läbipaistev, kuidas raha kasutatakse. Kuidas sellele vastate?

Oleme esitanud oma eelarved ja aruanded pikemalt ja rohkemate ridadega, suvel ka üldkogule. See väide on lihtsalt vale.

Mis puudutab kulude kasvu, siis palgakulud 2024/2025 olid ühesuurused, 2026 on need väiksemad kui eelnevatel aastatel. Eelarves näeb välja suurem, aga ainult tänu multihalli projektile tehtud sihteraldisele. Transpordikulud 2024-2025 57,7 tuhat, sellel aastal 23,5 tuhat. Aitäh Škoda elektriautod, julgeme kõikidele soovitada!

Tippspordile oleme saanud juurde kaks miljonit sellel aastal ja see läheb meile baasi. See ei ole summa, mis tuli ühekordselt juurde. Selle toel saame käivitada "Team Estonia Noored Tähed" programmi, mis on olnud üks hästi suur probleem – meil ei ole noortele sportlastele ette nähtud tippu pürgimise toetust. Esimese medali järel on kõik väga ilus, aga kuidas sinna jõuda, seda ei ole.

Nüüd oleme Noored Olümpiale eeskujul ja nende metoodikat uurides käivitamas ka endale sarnast programmi. 120 tuhat on selle programmi maht ja aprillis esimene voor toimub, inimesed saavad kandideerida ja 12. aprill on tähtaeg.

See on oluline, et ühelt poolt andsime alaliitudele rohkem raha, noortekoondistele. Et nemad oma alaliidu metoodikaga, nii nagu nad on seda alati teinud, püüaksid noori tuua tippu. Ja siit tuleb stardikapital, mis püüab kõrgema riskiga, sest sellise konkursi kaudu valida välja õiged sportlased on keerulisem... Aga neid ka otseselt mentordades ja toetades viia need sportlased medalile, nagu Noored Olümpiale on seda püüdnud teha.

Julgeks küll öelda, et oleme teinud päris palju asju, koos juhatusega neid otsuseid tehes. Aga hästi palju on veel minna ka.

Küsin lühidalt, kuidas kavatsete järgmiste nädalate jooksul veenda neid inimesi, kes on kriitiliselt teisse suhtunud ja kes umbusaldushääli annavad ja koguvad? Et teie visioon on Eesti spordile pikas perspektiivis hea ja et EOK liigub õiges suunas?

Arvamusi on mitmekesiseid, aga ootame kõigepealt ära. Mina ei tea, kes on need inimesed, keda ma peaksin veenma, sest ei ole ühtegi allkirja ju näinud.

Kui palju neid allkirju peaks tulema, et tekiks tunne, kas olete õige inimene selle koha peal?

Kui mõtleme kaks aastat tagasi valimistele, siis minu võit oli ülimalt napp. Tegelikult oli veidi üle poole neid, kes arvasid, et tuleks teha midagi teisiti. Ma usun, et oleme veennud rohkem inimesi ja olen rääkinud ka paljude juhatuse liikmetega, juhatuse toetus meie tegevustele ei ole kadunud. Meie tegevuseesmärgid selleks aastaks on kinnitatud ja me liigume rahulikult edasi.

Aitäh, Kersti Kaljulaid!