Sõõrumaa: EOK juhatus valab õli tulle ja valib pooli
Eelmine Eesti Olümpiakomitee (EOK) president Urmas Sõõrumaa ütles "Spordipühapäevas", et uus juhatus ja president Kersti Kaljulaid ei aita Eesti spordis tekkinud konflikte lahendada. Sõõrumaa sõnul tuleb selgeks teha, mille eest EOK organisatsioonina seisma peab.
Eesti Olümpiakomitee (EOK) president Kersti Kaljulaid on mitmete spordikogukonna liikmete poolt surve alla pandud ja käivitunud on allkirjade kogumise aktsioon, et istuv president ametist tagandada. Vikerraadio traditsiooniline spordisaade "Spordipühapäev" võttis pikemas käsitluses luubi alla Eesti spordi juhtimise ja uuris neljalt Eesti Olümpiakomitee liikmelt, miks on õhk pingetest paks, kui palju spordijuhte usaldatakse ja mille üle tuleks erakorralisel üldkoosolekul diskussiooni pidada.
Esile kerkinud murekohad on omavahel põimunud, aga üheks suureks ajendiks olid Milano Cortina taliolümpiamängud, kui Henry Sildaru võitis freestyle-suusatamise rennisõidus hõbemedali. Tegemist oli Eesti esimese olümpiamedaliga alates 2022. aastast, mil õde Kelly Pekingis pargisõidus pronksi pälvis. Henry Sildaru ja isa Tõnis võeti pärast olümpiat Tallinnas suursuguselt vastu, aga tähistus asendus kiirelt debati ja vaidlusega: alates Tõnis Sildaru treenerikutse puudumise üle, selle üle, et Eesti Olümpiakomitee president Kersti Kaljulaid ei surunud olümpiakangelaste kätt ja ka selle üle, kuidas Kaljulaid EOK-d juhtinud on.
Aastatel 2016-2024 Eesti Olümpiakomitee presidendi rolli täitnud Urmas Sõõrumaa on muuhulgas silma paistnud sellega, et toetab Henry Sildarut sponsorina rahaliselt tugevalt. Sõõrumaa teab kahtlemata hästi, kuidas EOK igapäevane tegevus toimub ja milline roll võiks organisatsioonil ning selle juhtidel Eesti spordimaastiku tasakaalustamisel olla.
Praeguse olümpiakomitee juhtkonna tegevust analüüsides toob Sõõrumaa välja selge kitsaskoha. "Kui konflikt tekib, on see peres, ühiskonnas või EOK-s, on minu jaoks märgusõna suhtlemine ja suhtlemise arrogantsus. Kõik asjad lahendatakse suhtlemise kaudu, kaasatundliku suhtlemise kaudu. Minu arust on see suurim probleem," rääkis ettevõtja Vikerraadiole.
"Sporti tehakse tihtipeale paljude asjad arvelt. Lapsepõlve, isikliku aja, rahakoti arvelt ja seda on alati vähe, eriti väikeses riigis. Ja seda suurem kaal on mõistval, toetaval sõnal ja tänul. Aga kui seda ei tule, siis lähed nappide vahenditega krampi. On see sportlane või spordiorganisatsioon," jätkas ta. "Meil on kaks viimase aja olümpiamedalisti ja nad on kuidagi ühiskonnas vastandunud. Seal on omad juurpõhjused ja spordiorganisatsiooni juhtimine, kes peaks kogu selle asja heastamise eest seisma, valab õli tulle ja valib pooli, ei oska seda hoogu maha võtta. Sealt see kõik välja kasvas, aga kindlasti on sellel ka laiem põhjus."
Sõõrumaa oli eelmisel nädalavahetusel Šveitsis Silvaplanas ning nägi oma silmaga, kuidas Henry Sildaru tuli freestyle-suusatamise maailma karika sarja üldvõitjaks. "Näen noori tegijaid, kes on tulnud alles juunioride MM-il kolmandaks ja nii edasi. Eestimaal pole ühtegi inimest, kes oleks peale juunioride MM-il kolmandaks tulekut isegi õnnitlenud või kuidagi ära märkinud. Inimestel on seda nii väga vaja, nad ohverdavad oma maiseid vahendeid, et seal edukas olla. Ei märgata. See on nii lihtne, ei maksa midagi, aga seda tuleks teha. See ongi juurpõhjus täna." rääkis ta.

Mäletatavasti kaotas Sõõrumaa viimatiste EOK presidendivalimistel lõppvoorus Kersti Kaljulaidile häältega 57:62. Ettevõtja-taustaga Sõõrumaa ei ole otseselt tippsportlane, aga spordi sees on ta toetajana olnud aastakümneid. Kaljulaid valdkonnas nii pikka ajalugu kindlasti ei oma.
Kas EOK juhil võiks olla tugevalt tajutav taust tippspordis? "Ma ei ütle, et see tingimata vajalik on, et oleks tippspordist tulnud. Mart Siimann (EOK president aastail 2001-2012 - toim) oli spordist päris kaugel, aga ta oli igal pool olemas ja märkamas. Kui ise ei jõua, siis organiseeri. Selleks ei pea olema ise tippspordi seest, aga nii palju tarkust peaks olema, et kui hakkad tippsportlast kritiseerima, siis sul peab olema arusaam, mis tähendab tippsportlaseks saamine. Seda lihtsalt kritiseerida pole mõtet," vastas Sõõrumaa.
Varem kaitsejõudude kehalise kasvatuse ja spordi ülemana töötanud ning erinevate alaliitude juhatusse kuulunud Heino Märks kogub allkirju Eesti olümpiakomitee presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks. Tõenäoliselt saadakse vajalikud 12 häält ka kokku, et erakorraline üldkoosolek korraldada. Sildarude ümber toimuv on kõigest üks tahk ja etteheiteid 2024. aasta oktoobris EOK presidendiks valitud Kaljulaidile ning tema juhtimisele on erinevaid, alates avalike vahendite kasutamisest kuni treenerikutse defineerimiseni.
Sõõrumaa sõnul ongi just treenerite küsimus kõige teravam. "On täiesti erineva lähenemisega treenerid: kes teeb koolis või spordi esimestes sammudes grupitreeninguid ja teine on tippsportlase kõrval koordinaator või ühe ala tehnika viljeleja," rääkis ta.
"Tark on, kui arutaks ette läbi kõik asjad. Kahjuks on inimelu nii seatud, et paljusid asju hinnatakse tagantjärele ja mitte ette. Eelkõige tuleb spordirahva keskel selgeks rääkida see, kuidas me suhtleme, mille eest peaks EOK kui organisatsioon seisma? Täitsa halenaljakas, meil on ühest perest kaks viimast olümpiamedalit."
"Antud juhul toimub ju teatud mõttes väärkohtlemine. Meil on kaks super tiimi, kes võiks tuua ka järgmiselt olümpialt medali, aga spordiorganisatsioon, kes peaks sellise kohtlemise võimalikult kiiresti proovida lõpetada, valab hoopis õli tulle. Spordirahvas tahab need asjad selgeks rääkida, mille eest EOK ikkagi seisab?" jätkas Sõõrumaa.
Ta rääkis, et üritas ise EOK presidendina treenerite ühendust kokku panna. "Kui mina olin EOK president, küll ma ponnistasin, et 4000 liikmega treenerite ühendus peaks olema spordiorganisatsiooni lipulaev ja neid pole üldse kuulda! Neid pole praktiliselt olemas. Neid pole praegugi olemas, kui käib vaidlus treeneri rolli üle. Kes on siis olümpiamedalisti kõrval olev isik, kas ta väärib ka tunnustamist? See kõik peaks olema selle suurepärase ühenduse pärusmaa, aga neid pole täna üldse kuulda," rääkis Sõõrumaa.
"Minul ei tulnud ühtegi ideed, kuidas seda käima panna. Proovisin mingite liidrite gruppi kokku panna, aga tõsi on ka see, et ühtegi organisatsiooni ei ole õiglane kokku panna ülevalt. Nad peaks altpoolt kokku tulema, aga miskipärast seda jõudu meie treenerkonnas ei ole. Lasevad endale liiga teha, ise ennast kokku ei võta."
Toimetaja: Kristjan Kallaste



























